Oma blogipostituses teen teile ülevaate sellest,
kui religioosne on Hispaania ning millised religioonid on seal enim levinud.
Valisin selle teema, sest maailmas on palju sõdasid usu ja uskumuste pärast.
Katoliiklus on pikka aega olnud peamine religioon Hispaanias ja kuigi sellel ei
ole enam ametlikku staatust seaduse järgi, antakse kõigis avalikes koolides
valida, kas eetika- või usuklassi vahel ning katoliiklus on ainuke religioon,
mida usuklassides on võimalik õppida.
Vastavalt uuringule, mis tehti 2014. aasta aprillis Hispaania Sotsioloogia
Instituudis, umbes 69% hispaanlastest on katoliiklased, 2% on mingit
teistsugust usku ja 26% inimestest on mitteusklikud. Enamus hispaanlasi ei käi
regulaarselt jumalateenistustel. Sama uurimus näitab, et 59% nendest
inimestest, kes on usklikud ei käi peaaegu kunagi kirikus, 15% neist käib
kirikus paar korda aastas mõne ürituse või tähtpäeva raames, 8% käib kirikus
paar korda kuus ja 14% inimestest käib kirikus igal pühapäeval või mitu korda
nädalas.
Hispaania ühiskond on muutunud palju usklikumaks viimase 10 aasta jooksul.
Suurt mõju on avaldanud Lõuna-Ameerika immigrandid, kes on tugevad katoliikluse
kummardajad ja on aidanud Katoliku kirikul n-ö "pinnal püsida".
Hispaanias on olnud neli paavsti. Nende nimed on Damasus I, Calixtus III,
Alexander VI ja Benedict XIII. Katolikul kirikul oli
oluline võitlus protestantismi vastu, mille juht oli uuendusmeelne nunn Teresa
Avila. Jeesuse seltsi asutas Ignatius Loyola.
Protestantlikul
kirikul on umbes 1,2 millionit liiget. Nende hulgas umbes 100 000 Jehoova
tunnistajat.
Islami
Kommuunide Liidu uuringu järgi elab alates 2012. aastast Hispaanias umbes 1,7 miljonit moslemi taustaga
inimest. Valdav enamus immigrantidest koosneb inimestest kes on pärit Moroccost
või teistest Aaftika riikidest. Ligikauda 30% neist on Hispaani kodakondsus.
Hiljutised sisserändurite lained on toonud juurde ka üha rohkem hindusid,
budiste ja ka sikhisid.
Kuni 19. sajandini Judaism Hispaanias
praktiliselt ei eksisteerinud, kuna neid ei olnud riiki lubatud. Isegi
tänapäeval on juute riigis väga vähe. Ainult 0,14% kogu rahvastikust.
Kasutatud allikad: wikipedia.org
Katoliiklus on pikka aega olnud peamine religioon Hispaanias ja kuigi sellel ei ole enam ametlikku staatust seaduse järgi, antakse kõigis avalikes koolides valida, kas eetika- või usuklassi vahel ning katoliiklus on ainuke religioon, mida usuklassides on võimalik õppida.
Vastavalt uuringule, mis tehti 2014. aasta aprillis Hispaania Sotsioloogia Instituudis, umbes 69% hispaanlastest on katoliiklased, 2% on mingit teistsugust usku ja 26% inimestest on mitteusklikud. Enamus hispaanlasi ei käi regulaarselt jumalateenistustel. Sama uurimus näitab, et 59% nendest inimestest, kes on usklikud ei käi peaaegu kunagi kirikus, 15% neist käib kirikus paar korda aastas mõne ürituse või tähtpäeva raames, 8% käib kirikus paar korda kuus ja 14% inimestest käib kirikus igal pühapäeval või mitu korda nädalas.
Hispaania ühiskond on muutunud palju usklikumaks viimase 10 aasta jooksul. Suurt mõju on avaldanud Lõuna-Ameerika immigrandid, kes on tugevad katoliikluse kummardajad ja on aidanud Katoliku kirikul n-ö "pinnal püsida".
Hispaanias on olnud neli paavsti. Nende nimed on Damasus I, Calixtus III, Alexander VI ja Benedict XIII. Katolikul kirikul oli oluline võitlus protestantismi vastu, mille juht oli uuendusmeelne nunn Teresa Avila. Jeesuse seltsi asutas Ignatius Loyola.
No hay comentarios:
Publicar un comentario