Hispaania fiesta'd

Hispaanlased on üldiselt väga avatud, temperamentsed ja rõõmsameelsed. Riigis ei ole linnu või külasid, kus inimesed ei peaks meeles oma pühakuid või aastaaegade vaheldumist uhkete rongkäikude, härjajooksude, tantsude, tulevärgi, massilise palverännakuga, etenduste või muu sellisega. Paljud pidustused on seotud religiooniga, sest enamus hispaania elanikkonnast on usklikud. Oma blogis kirjeldan lühidalt mõneid kuulsaid Hispaanias korraldavaid üritusi.

Lihavõtted

Hispaania on tuntud lihavõttenädala (Semana Santa) uhkete pidustuste tõttu, mis on ühtlasi üks tähtsamaid fiesta'sid. Alustuseks on palmipuudepüha rongkäik. Talaaridesse riietunud katoliiklastest vennaskonnaliikmed kannavad tänavatel paso'sid, hiiglaslikke, rasketele alustele toetuvaid skulptuure, mis kujutavad Maarjat, Kristust või kannatusstseene gospelist. Meestele järgnevad tavaliselt piiblitegelaste või patukahetsejatena riietunud inimesed, koonusekujuliste peakatetega. Üldiselt võib üritus piirkonniti veidike erineda, mõnes linnas lavastatakse näiteks kannatusteemalisi näidendeid.

La tomatina

Üritus leiab aset augusti viimasel kolmapäeval Valencias, mis meelitab igal aastal  hulgaliselt osalejaid erinevatest maailmanurkadest. Platsile toimetatakse veoautodega tonnide kaupa küpsenud tomateid, et korraldada äge toidusõda. Ilmselgelt tullakse kohale oma halvimates riietes, sest määrdumisest ei pääse keegi.

Karneval

Hispaanias korraldatakse mitmeid karnevale, nendest kõige märkimisväärseim loomulikult Santa Cruz de Tenerife fiesta. See on võrreldatav Rio de Janeiroga, sealhulgas ka Euroopa suurimaid festivale, mis toimub veebruaris või märtsi algul. Esmalt toimub suurejooneline võistlus, mille eesmärgiks on välja valida peokuninganna. Nimelt astuvad kõik kandidaadid 1200 ruutmeetri laiusele lavale, esitledes oma kõige uhkemaid ja glamuursemaid kostüüme. Eriti imestama paneb asjaolu, et riietus võib vahel kaaluda isegi üle saja kilo. Samal ajal koguneb tänavatele tuhandeid inimesi, nendehulgas muusikud ja tantsijad, kes loovad linnas lõbusa meeleolu. Suurel teisipäev toimub uhke paraad ning lõpuks tohutu sardiinikujutise matused, millega kõik lõpeb.

Jõulud ja uusaasta

Jõulude tähtsaim osa on nochebuena, kui hispaania perekonnad kogunevad õhtusöögiks enne südaöömissat, millega tähistatakse Jeesuslapse sündi Petlemmas (misa del gallo). Rohkesti on näha belene'sid (kunstipärased kompositsioonid Jeesuslapsest sõimes). Põnev tundub see, et traditsiooniliselt  saavad hispaanias lapsed kinke 6.jaanuaril ning jõuluvana asemel toimetavad neid kohale kolm kuningat: Gaspar, Melchor ja Baltasar. Jõulusöögist eelistatakse mereande, kala,värsket salatit, ahjus küpsetatud lambatalle või kalkunit, puuvilju; magustoiduks ka traditsioonilist maiust turrón, täienduseks pähkleid, martsipani, polvorón ja mantecado-küpsiseid.

Süütute hingede päev

Dia de los Santos Inocentes kuulub samuti jõuluaega ning seda tähistatakse 28. detsembril. See on nn. lollidepüha, mis sarnaneb meie 1.aprilli naljapäevaga. Algselt mälestas katoliku kirik sellega Petlemmas Jeesuslapse mõrva takistanud meeste hukkamist. Siiski on sellest kujunenud lõbus päev; inimesed mängivad teineteisele vingerpusse ning ka meedias levitatakse libauudiseid.

Aastavahetus

Uusaastaöö (Noche Vieja) ajal, koguneb rahvas linnade ja külade keskväljakule uut aastat tervitama. 

Kellatornist kostub enne keskööd 12 kellalööki ning iga löögi ajal panevad inimesed suhu ühe viinamarja.Usutakse, et  kui jõuad õigeks ajaks kõik viinamarjad söödud, ootab sind ees õnnerohke aasta.

Kasutatud allikad:

http://www.tenerifesiesta.com/news/joulud-hispaanias.php#.V-WRi_mLTIU

https://en.wikipedia.org/wiki/Holy_Week_in_Spain

http://www.latomatinatours.com/

http://www.spain.info/en/que-quieres/agenda/fiestas/tenerife/fiestas_de_carnaval.html

Inman N. (1996) DK Eyewitness Travel Guide- Spain