KATALOONIA ISESEISVUSLIIKUMINE

11. september on Hispaanias tuntud kui Kataloonia rahvuspäev. Ka sellel aastal kogunes Kataloonia tänavatele meelt avaldama sadu tuhandeid inimesi. 2015. aastal tuli Barcelona tänavatele aga hinnanguliselt koguni 1,4 miljonit inimest, eesmärgiga avaldada toetust Kataloonia iseseisvuspüüdlusele. Liikumisele, mis on viimaste aastate jooksul rahva seas jõudsalt populaarsust kogunud. Kuid millest on tingitud aina kasvav kataloonlaste soov Hispaaniast eralduda?

Esiteks ulatuvad iseseisvussoovi põhjused kaugele Kataloonia ajalukku. 1137 ühines Kataloonia Aragóniga Aragóni kuningriigiks. 1468. aastal abiellus Aragóni kuningas Kastiilia kuningannaga ja Kataloonia ja Aragón läksid Kastiilia kontrolli alla. Nende tütrepoeg Carlos I päris 1516. aastal nii Aragóni kui Kastiilia valdused, ning ühendas seeläbi tänapäeva Kataloonia Hispaaniaga. Ühinemisel olid aga pöördumatud tagajärjed. Paljud kataloonlased leiavad, et sellest ajast alates on leidnud aset süstemaatiline nende kultuuri, traditsioonide ja keele alaväärtustamine. Haripunkti saavutas selline poliitika diktaator Franco valitsemise ajal, kes ajaloos on tuntud Euroopa viimase diktaatorina. Peale diktatuuri kaotamist on aga iseseisvusliikumine taaskord päevakorda kerkinud.

Teiseks oluliseks põhjuseks on Kataloonia majandus. 2008. aastal tabas kogu Euroopat tõsine majanduskriis, mida peetakse suurimaks omataoliseks peale ülemaailmset majanduskriisi kolmekümnendatel. Hispaania majandus on küll viimasel ajal näidanud paranemismärke, kuid sellele vaatamata on Kataloonia näol tegemist majanduslikult hulga jõukama piirkonnaga, mis on Hispaania majanduse juhtivaks jõuks olnud juba pikamat aega. Kataloonial on tugev tööstus- ja turismisektor, madal töötusmäär ning nende majandus kasvab jõulisemalt kui teeb seda ülejäänud Hispaania. Paljud Kataloonia iseseisvuse pooldajad tunnevadki seetõttu, et Kataloonia investeerib palju enam Hispaania majandusse kui sealt tagasi saab. Iseseisvana saaksid kataloonlased vabastada end Hispaania majanduslikest kohustustest.

Samas ei soovi suveräänsust kõik kataloonlased ning väga palju oleneb iseseisvumise tingimustest. Vaenuliku lahkulöömise tagajärjel kannataks Kataloonia kui ka Hispaania. Juhul kui Kataloonia ei saaks Euroopa Liidu liikmestaatust, tuleks riigil võtta kasutusele uus rahaühik. Lisaks oleks ka Kataloonial piiratud võimalus siseneda EL-i turgudele ning puuduks võimalus saada abi Euroopa Stabiilsusmehhanismilt ja Euroopa Keskpangast. Kaubanduspartneritest oleks Kataloonia suurimaks partneriks endiselt Hispaania, kuid Madrid otsiks kindlasti võimalusi, et teha tasa Kataloonia lahkumisega kaotatud maksurahad ja määraks Kataloonia kaupadele ning teenustele lisamakse.

Vaatamata ebakindlusele tuleviku suhtes on raske uskuda, et Kataloonia iseseisvusliikumine kuhugi lähitulevikus kaoks. Viimaste uudiste kohaselt tahavad autonoomse piirkonna juhtivpoliitikud saavutada suveräänsuse juba järgmisel aastal ning arvestades värsket referendumit Ühendkuningriigis on tegemist pandoora laekaga, mille avamisega Hispaania ennast siduda ei taha.

Kasutatud kirjandus:

https://en.wikipedia.org/wiki/Catalan_independence
https://www.theguardian.com/world/2016/sep/12/hundreds-of-thousands-of-catalans-stage-independence-protests
https://www.theguardian.com/world/2016/sep/10/catalan-independence-movement-seeks-boost-with-mass-protest
http://www.debatingeurope.eu/focus/independence-catalonia/#.V-KhYZiLTIU