Hingedepäev




Hingedepäev tähistab tegelikuses elu. See on aeg, kus lapsed saavad tantsida, kandes Surmast karikatuure ja süües suhkrust tehtud koljusid. Sellel ajal õpivad lapsed austama seda, et elu on lühike ning eluringi ennast, et ei tasu karta surma ja hinnata igat momenti oma elust ning seda nautida.

Hingedepäeva tähistamisel on väga pikk minevik Mehhiko traditsioonis. Hingedepäeva tähistatakse teisel novembril. Mõnikord kuuleb viiteid selle kohta, et seda tähistatakse 31. oktoobrist 2. novembrini. 31. oktoober on halloween ja november 1. on pühakute ja laste päev. Teine november on hingedepäev.

Osad kristlased usuavad, et igat päeva peaks kohtlema nagu jõule, sest Kristuse armastus sünnib iga päev ja seda peaks tähistama. Seega see positiivne ja kaastundlik suhtumine, mis on seotud jõuludega, jääb terveks aastaks püsima. Jõulude formaalne tähistamine on seal, et meile meenutada, kui väärtuslik see on. Usutakse, et hingedepäevadel tulevad teise ilma läinud perekonna liikmed maa peale kokku, et proovida anda nõu ja nõuandeid oma lähedastele ja armastatule. On usk, et see juhtub iga päev, aga 2. november on see päev, mis pannakse kõrvale, et mäletada ja austada kõiki, kes on surnud.

Mehhikos on traditsiooniks külastada haudu. Erinevalt Ameerikast, kus terved surnuaiad on omatud ja hoolitsetud kindlate inimeste poolt, on Mehhikos need omatud avalikuse poolt ja hoolitsetud kohalike kirikute poolt. Perekonna liikmete ning teiste kogukonna liikmete kohustus on hoolitseda oma surnud lähedaste haudade eest.

Hingedepäeval perekonnad tihtipeale võtavad võimaluse külastada haudu, et need ära koristada ja dekoreerida, enamalt küünalde, lillede ja surnud liikmete lemmiktoitudega. Lemmiktoidud selle pärast, et nad saaksid neid süüa ning samas ka rääkida ja laulda oma lemmiklugusid nende kohta, kes on meie ilmast lahkunud.

Ameerikas, kus ei ole võimalik sellist traditsiooni pidada (paljud surnuaiad pannakse õhtuks kinni) on seda traditsiooni edasi viinud. Paljud ehitavad endale koju altari ja kogukonnad loovad varieeruvad evendid. Albuquerque lõuna orus on Marigoldi paraad. Altarid on tavaliselt kaunistatud lillede, küünalde, keraamiliste pealuudega ja ka kõige olulisem, lähedaste piltidega.

Toit, mida altaritele pannakse, on nagu haual, nende lemmiktoidud ja magustoidud. Joogid peaks sama moodi asetama altarile, et kustutada surnute janu pärast nende pikka rännakut koju. Paljudes külades on traditsioon panna altarile alkohoolsed joogid. Soola arvestatakse elu vürtsiks ja see on üks põhiosa, mis jäetakse altarile. Saialillede lõhn on arvatud olema üks kõige armastatumaid lõhnu surnute hingede poolt ning see kutsub neid tagasi koju.

Rituaalid, mida kasutatakse hingedepäeva tähistamiseks on varieeruvad ja värviad, kuid kõik kannavad sama sõnumit, et hingedepäeva tähistamine on tegelikult elu tähistamine. 

Kasutatud särgid värgid: http://www.unm.edu/~htafoya/dayofthedead.html

Hispaania fiesta'd

Hispaanlased on üldiselt väga avatud, temperamentsed ja rõõmsameelsed. Riigis ei ole linnu või külasid, kus inimesed ei peaks meeles oma pühakuid või aastaaegade vaheldumist uhkete rongkäikude, härjajooksude, tantsude, tulevärgi, massilise palverännakuga, etenduste või muu sellisega. Paljud pidustused on seotud religiooniga, sest enamus hispaania elanikkonnast on usklikud. Oma blogis kirjeldan lühidalt mõneid kuulsaid Hispaanias korraldavaid üritusi.

Lihavõtted

Hispaania on tuntud lihavõttenädala (Semana Santa) uhkete pidustuste tõttu, mis on ühtlasi üks tähtsamaid fiesta'sid. Alustuseks on palmipuudepüha rongkäik. Talaaridesse riietunud katoliiklastest vennaskonnaliikmed kannavad tänavatel paso'sid, hiiglaslikke, rasketele alustele toetuvaid skulptuure, mis kujutavad Maarjat, Kristust või kannatusstseene gospelist. Meestele järgnevad tavaliselt piiblitegelaste või patukahetsejatena riietunud inimesed, koonusekujuliste peakatetega. Üldiselt võib üritus piirkonniti veidike erineda, mõnes linnas lavastatakse näiteks kannatusteemalisi näidendeid.

La tomatina

Üritus leiab aset augusti viimasel kolmapäeval Valencias, mis meelitab igal aastal  hulgaliselt osalejaid erinevatest maailmanurkadest. Platsile toimetatakse veoautodega tonnide kaupa küpsenud tomateid, et korraldada äge toidusõda. Ilmselgelt tullakse kohale oma halvimates riietes, sest määrdumisest ei pääse keegi.

Karneval

Hispaanias korraldatakse mitmeid karnevale, nendest kõige märkimisväärseim loomulikult Santa Cruz de Tenerife fiesta. See on võrreldatav Rio de Janeiroga, sealhulgas ka Euroopa suurimaid festivale, mis toimub veebruaris või märtsi algul. Esmalt toimub suurejooneline võistlus, mille eesmärgiks on välja valida peokuninganna. Nimelt astuvad kõik kandidaadid 1200 ruutmeetri laiusele lavale, esitledes oma kõige uhkemaid ja glamuursemaid kostüüme. Eriti imestama paneb asjaolu, et riietus võib vahel kaaluda isegi üle saja kilo. Samal ajal koguneb tänavatele tuhandeid inimesi, nendehulgas muusikud ja tantsijad, kes loovad linnas lõbusa meeleolu. Suurel teisipäev toimub uhke paraad ning lõpuks tohutu sardiinikujutise matused, millega kõik lõpeb.

Jõulud ja uusaasta

Jõulude tähtsaim osa on nochebuena, kui hispaania perekonnad kogunevad õhtusöögiks enne südaöömissat, millega tähistatakse Jeesuslapse sündi Petlemmas (misa del gallo). Rohkesti on näha belene'sid (kunstipärased kompositsioonid Jeesuslapsest sõimes). Põnev tundub see, et traditsiooniliselt  saavad hispaanias lapsed kinke 6.jaanuaril ning jõuluvana asemel toimetavad neid kohale kolm kuningat: Gaspar, Melchor ja Baltasar. Jõulusöögist eelistatakse mereande, kala,värsket salatit, ahjus küpsetatud lambatalle või kalkunit, puuvilju; magustoiduks ka traditsioonilist maiust turrón, täienduseks pähkleid, martsipani, polvorón ja mantecado-küpsiseid.

Süütute hingede päev

Dia de los Santos Inocentes kuulub samuti jõuluaega ning seda tähistatakse 28. detsembril. See on nn. lollidepüha, mis sarnaneb meie 1.aprilli naljapäevaga. Algselt mälestas katoliku kirik sellega Petlemmas Jeesuslapse mõrva takistanud meeste hukkamist. Siiski on sellest kujunenud lõbus päev; inimesed mängivad teineteisele vingerpusse ning ka meedias levitatakse libauudiseid.

Aastavahetus

Uusaastaöö (Noche Vieja) ajal, koguneb rahvas linnade ja külade keskväljakule uut aastat tervitama. 

Kellatornist kostub enne keskööd 12 kellalööki ning iga löögi ajal panevad inimesed suhu ühe viinamarja.Usutakse, et  kui jõuad õigeks ajaks kõik viinamarjad söödud, ootab sind ees õnnerohke aasta.

Kasutatud allikad:

http://www.tenerifesiesta.com/news/joulud-hispaanias.php#.V-WRi_mLTIU

https://en.wikipedia.org/wiki/Holy_Week_in_Spain

http://www.latomatinatours.com/

http://www.spain.info/en/que-quieres/agenda/fiestas/tenerife/fiestas_de_carnaval.html

Inman N. (1996) DK Eyewitness Travel Guide- Spain

Mallorca

    Mallorca on roheline, kõrgetele nõudmistele vastav Hispaania saar. Sinna kuuluvad kuurordid Palma, Palma Nova ning Santa Ponsa. Pindala on 3640km2. Saare põhjaosa on mägine, kõrgusega kuni 1443meetrit. Mallorca pealinnaks on Palma de Mallorca.. Tihti külastavad seda saart ka laias ilmas tuntud kuulsused. Mallorca pealinn on kõige meeldivaim kõigi Vahemere äärsete linnade hulgast. See on linn, mis on avatud silmaringi, enamasti sinise taevaga, hea välimuse ning piduliku iseloomuga. Linna kaunistab, imekaunis Gooti stiilis katedraal- Palma Cathedral.

   Mallorca on Baleaari saarestiku suurim saar, millega võivad kohe seostuda rannakuurordid. Eriti kasulik on minna sügisel, kui kõik viljad on valmis ning rahvast on samuti vähem või siis talvel, kui temperatuur on erinevates kohtades käimiseks meeldivam.

    Tänavad ning teed on kõikjal saarel väga kitsad, ning nt mägiteedel sõites, eraldab kuristikku ning teed ainult valge pidev joon asfaldi servas, sellisel juhul võib juhtuda, et vaadete nautimine pole ainuke asi, millega tegeleda. Kõige kasulikum on rentida saarel, kas auto või reisida bussiga ringi. Bussihinnad olenesid muidugi asukohast, kuid need jäid normaalsetesse piiridesse.

 Kohad, mida võiks külastada
* Palma De Mallorca (sealhulgas Palma katedraal)
* Serra Te Tramuntana (see mäeahelik on vallutanud terve Mallorca lääneosa ja kuulub maailmapärandi nimistusse)
* Cala Mondrago rand
* Erinevad istandused

    Kuna Mallorcal ja üleüldse Hispaanias on palju istandusi, siis võib olla ka tore kogemus külastada nt: viinamarjaistandust. Ilmselt isegi, kui olete mitu korda käinud jääb avastamata palju.

Kindlasti ei tohiks mainimata jätta ka, et Mallorca pole odavate küllast saar ning nt juba põllumajandus

 on seal pigem jõukate inimeste pärusmaa, et midagi kasvatada tuleb esmalt rajada niisutussüsteemid ja alles

 seejärel saab hakata mõtlema põllukultuuride kasvatamisele.

    Olen isiklikult külastanud ühe korra Mallorcat ning see oli imeline kogemus ja ilmselt ka kõige ilusama loodusega paik, mida olen siiani külastanud. Soovitan seda isiklikult kõigile, kes soovivad näha silmipimestavat loodust!
Kasutatud allikad: 
* https://www.lonelyplanet.com/spain/palma-de-mallorca
* https://en.wikipedia.org/wiki/Majorca
* Omad kogemused

Isiklikud lemmikud hispaania taustaga bändid

Valisin Blogi teemaks hispaania taustaga muusikud, sest leidsin, et lemmikmuusikute seast on nii mõnigi Hispaania juurtega.

Pierce the Veil

Pierce the Veil on ameerika rock- bänd. Bänd moodustati 2006. aastal San Diegos vendade Vic ja Mike Fuentese poolt peale bändi Before Today laiali lagunemist. Ansambli liikmete hulka kuuluvad lisaks Jaime Preciado (bass) ja Tony Perry (kitarr). Pierce The Veil on välja andnud kolm stuudioalbumit ja on käinud tuuridel kogu maailmas alates oma debüütalbumi A Flair for the Dramatic väljalasust  2007. aastal. Bänd andis välja oma teise täispika stuudioalbumi pealkirjaga Selfish Machines 2010. aastal. Nende kolmas album , Collide with the Sky , ilmus 2012. aastal ja on nende esimene album Fearless Records’i plaadifirma all. Lisaks debüteeris album koos singli "King for a day’ga" nr 12 Billboard 200. Nende neljas ja viimane album, Misadventures, ilmus 13. mai 2016.

Deftones

Deftones on USA alternatiiv metal bänd, Sacramentost. Bänd moodustati 1988. Aastal Chino Moreno (vokaal, rütmikitarr), Stephen Carpenter’i (kitarr), Abe Cunningham’i (trummid ja löökriistad) ja Dominic Garcia (bass) poolt. Grupi esimese viie aasta jooksul muutus bändi koosseis korduvalt, kuid jäipüsima 1993. aastal, kui Cunningham taasühines bändiga peale tema lahkumist 1990. aastal. Cunningham asendas John Taylor’it, kes asendas Garciat peale seda, kui ta läks üle trummidele ja 1990. aastal ja bassisti roll läks üle Chi Cheng’ile. Koosseis püsis sama viisteist aastat, peale klahvpillimängija ja plaadikeerutaja Frank Delgado lisandumise 1999. aastal. 2008 osales Cheng autoõnnetuses, millega lõppes tema aeg koos Deftones’iga ja lõpuks võttis endalt elu 2013. aastal. Teda asendas Sergio Vega. Bänd on tuntud kui üks kõige julgemaid alternatiivse metali viljelejaid.

Ill Niño

Ill Niño on nu metal/alternatiivne metal Ladina-Ameerika juurtega bänd mille liikmed on pärit riikidest nagu Peruu , Guatemala , Venezuela , Brasiilia, Mehhiko , Dominikaani Vabariik. Bänd moodustati 1998. aastal trummar Dave Chavarri poolt kui "Latino Hardcore" bänd, mille esialgne line-up koosnes Jorge Rosado’st (Merauder) , kitarrist Marc Rizzo’st , bassist Christian Machado’st ja trummar Dave Chavarri’st (Soulfly , Pro -Pain , MOD). Aastal 1999 läks bänd lahku Jorge Rosado’st , mistõttu võttis Machado üle vokaali ja tõi Chavarri lapsepõlvesõbra Lazaro " Laz " Pina (BroomHellda , Shang Hi - Fi), et ta võtaks üle basskitarri.

Kasutatud allikad:

https://en.wikipedia.org/wiki/Pierce_the_Veil
https://en.wikipedia.org/wiki/Deftones
https://en.wikipedia.org/wiki/Ill_Ni%C3%B1o

Antoni Gaudi

Oma blogipostiuses kirjutan ma täna Antoni Gaudist. Ta oli väga kuulus Hispaania arhitekt. Ta sündis Reusis, mis asub Kataloonias Hispaanias. Ta on noorim viiest lapsest. Gaudi oli väga uhke oma päritolu üle ning ta uskus, et madalmaadest pärit inimesed on loovad, originaalsed ning, et neil on loomulik anne kunstis ja disainis.

Nooruses oli Gaudil vilets tervis. Ta põdes mitut haigust ning selle tõttu võttis ta juba varjases nooruses vastu otsuse, et ta hakkab taimetoitlaseks. Samuti oli ta väga usklik inimene ning oma elu jooksul paastus ta mitu korda. Need paastumised olid tihti väga pikaajalised ja ebatervislikud ning need tekkitasid talle veel terviseprobleeme ja mõnel korral olid isegi eluohtlikud.

Antoni Gaudi pühendas oma elu täielikult oma töökohale ning seetõttu oli ta ka terve elu vallaline. Nagu eespool mainitud, Gaudi oli väga usklik. Ta pühendas ennast oma katolikule usule ning ta leidis seeläbi rahu. Teda on pidevalt kirjeldatud kui ebasotisaalset ning ebaviisakat inimest. Mehena, kes pidevalt inimestele nähvas ning oli ennast täis. Aga inimesed, kes olid talle lähedased on teda kirjeldanud täiesti teistmoodi- viisakas, sõbralik, meeldiv vestluspartner ning lojaalne.  

Välimuselt olid Gaudil sinised silmad ning heledad juuksed. Kui ta oli noorem, siis kulutas ta palju aega ja raha oma välimusele. Tal oli alati seljas ülikond ning juuksed olid ilustalt soengusse sätitud. Kuid, mida vanemaks ta jäi seda vähem hakkas ta hoolima oma välimusest. Põhimõtteliselt hakkas ta riides käima ja käituma nagu vaene inimene ning see sai talle ka saatuslikuks.

Gaudi lõpetas Barcelonas arhtiektuuri ülikooli aastal 1878, seal paistis ta silma isikupärase ja loomingulise joonistajana. Antoni Gaudile ei meeldinud joonistada plaane oma hoonetest. Ta eelistas ehitada 3D-mudeleid, et ta saaks täpsema kujutluse sellest, mida ta oma peas välja mõtles.

Põhjus mille pärast ma Gaudi selleks blogipostituseks valisin on see, et tema projekteeritud Park Güell meeldib mulle väga. Gaudi projekteeris seda parki aastatel 1900-1914. Ta tahtis sinna ehitada kuuskümmend maja, kus igas majas saaks elada üks perekond. Projekt, aga kukkus läbi ning sellest sai linna omand aastal 1923.Kuigi see ei saanud kunagi täielikult valmis on see endiselt üks Gaudi kõike värvilisemaid ja huvitavamaid töid. Pargi plaanimisel võttis Gaudi inspiratsiooni loodusest.

Antoni Gaudi kõige kuulsam projekt on Sagrada Familia, mida ehitatakse siiamaani. See on tohutusuur katoliku kirik ning see asub Barcelonas. Ta hakkas projektiga tegelema 1883. aastal ja oma elu viimased 15 aastat pühendus ta sellele täielikult. Sagrada Familia ehitus sujus algusaastatel aeglaselt, sest projekt sõltus täielikult annetustest. Samuti katkestas ehitamist kodusõda. Sagrada Familia loodetav valmimisaeg on 2026, sest siis möödub 100 aastat Gaudi surmast.

  Seitsmendal juunil 1926.aastal oli Antoni Gaudi igapäevasel jalutuskäigul. Kui ta trammirööbastest üle minema hakkas ei pannud ta tähele ning jäi trammi alla ja kaotas teadvuse. Kuna ta oli oma välimuse täielikult käest lasknud, siis ei tuntud teda ära ning teda peeti lihtsalt kerjuseks. Selle tõttu saadeti ta vaestehaiglasse, kus tema abistamisele ei pandud erilist rõhku. Järgmisel päeval, kui Sagrada Familia preester Mosen Gil Pares ta ära tundis, oli juba liiga hilja. Gaudi seis oli halvenenud nii palju, et edasine arstiabi ei oleks kuidagi kaasa aidanud. Antoni Gaudi suri 10. juunil 1926. aastal. Ta maeti kaks päeva hiljem ning teda tuli ära saatma väga suur rahvamass.

https://en.wikipedia.org/wiki/Antoni_Gaud%C3%AD#Personal_life
https://en.wikipedia.org/wiki/Sagrada_Fam%C3%ADlia
http://www.parkguell.org/

Huvitavat hispaania keelest ja seda kõnelevatest riikidest

Isegi ainuüksi keel võib oma faktidega üllatada. Oma blogipostituses uurisin hispaania keele kohta ja edastan paremad või huvitavamad faktid.

Alustuseks natukene üldiselt: Hispaania keel on indoeuroopa keelkonnaromaani rühma keel. Hispaania keel on arenenud Pürenee poolsaarel ladina keelest ning sulandanud endasse seal enne roomlaste tulekut kõneldud ibeeri ja keldi keele sugemeid. 

Esimesena üllatas mind see, et hispaania keelt räägib üle 300 miljoni inimese Hispaanias, Kanaari saartel, Põhja- ja Ladina-Ameerikas v.a Brasiilias.. Kõige rohkem räägitakse hispaania keelt Mehhikos, kus üle 114 miljoni hispaania keelt rääkiva inimese, teisel kohal on Ameerika Ühendriigid oma 50 miljoniga. Umbes 100 miljonist inimest oskavad on õppinud seda keelt oma teise keelena. Hispaania keel on riigikeeleks 21. riigis.

Kõige pikem sõnaraamatus olev sõna on „Electroencefalografista“,

 mis tähendab ajutegevuse mõõtmist ja jälgimist.

Hispaania keel on kõige foneetilisem keel maailmas, ehk, kui sa tead,

 kuidas sõna on kirjutatud, siis sa oskad seda ka hääldada(Vastupidi see ei kehti).

Kõik riigid Kesk-Ameerikast peale El Salvadori kasutavad oma keelele viitamisel terminit  „español“ ja kõik Lõuna-Ameerika riigid peale Kolumbia kasutavad terminit „castellano“.

Kasutatud materjalid:

http://www.wikipedia.org

http://www.bbc.co.uk/languages/spanish/guide/facts.shtml

https://blog.udemy.com/interesting-facts-about-spain/

El Greco

El Greco (Doménikos Theotokópoulos)

1541 Kreeta – 7. aprill 1614 Toledo

El Greco oli Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Teda tunti hüüdnime "El Greco" (kreeklane) järgi, mis viitas tema Kreeka päritolule. Maalidele kirjutas ta oma pärisnime kreeka keeles. El Greco sündis Kreetal, 26-aastaselt läks elama Veneetsiasse ning hiljem Rooma, kus avas ka oma töökoja. Aastal 1577 asus ta elama Hispaaniasse Toledosse, kus elas ja töötas kuni surmani. Toledos valmisid El Greco suuremad tellimustööd ning tuntumad maalid. El Greco dramaatiline ja ekspressionistlik stiil tekitas tema kaasaegsetes nõutust, kuid 20. sajandil hakati tema kunsti kõrgelt hindama. El Greco stiili peetakse nii ekspressionismi kui ka kubismi eelkäijaks. Tema isik ning teosed on olnud inspiratsiooniallikaks luuletajatele, kirjanikele kui ka oma aja ja tänapäeva kunstnikele. Tänapäeva uurijad on El Grecot nimetanud nii omapäraseks kunstnikuks, et teda ei saa paigutada ühessegi tavapärasesse kunstikoolkonda. Ta on tuntud eelkõige oma looklevate väljavenitatud kehade ja sageli fantastilise värvikasutuse poolest, mille puhul Bütsantsi koolkonna traditsioonid on ühendatud klassikalise läänele omase maalistiiliga. Arvatakse, et kunstnikul oli probleeme oma silmadega(kõõrdsilmsus) ja seetõttu nägi ja kujutas ka kehasid teistmoodi.

Aastal 1577 rändas El Greco Madriidi, seejärel Toledosse, kus valmisid tema täiseas loodud tööd. Sel ajal oli Toledo suure asustustihedusega Hispaania religioonipealinn, millel oli „hiilgav minevik, jõukas olevik ja ebakindel tulevik“. El Greco hakkas Hispaanias sõbrustama Castillaga, tänu kellele sai kunstnik oma esimesed suured tellimused Toledos. Esimesed lepingud, mille ta sõlmis oligi mõeldud maalidele, mis pidid kaunistama Silose Saint Dominici kloostrit. Siis valmis ka tema kuulsamaid töid „El Espolio“ („Kristuse lahtiriietamine“). Septembriks 1579 oli El Greco maalinud Santo Domingo jaoks üheksa maali, kaasa arvatud „Püha kolmainsus“ ja „Neitsi ülestõusmine“. Need teosed said kunstniku maine aluseks Toledos. El Greco ei plaaninud Toledosse elama jääda, kuna ta soovis saavutada kuningas Philipi soosingut ning jätta tema õukonda märk maha. Ta suutis tõepoolest saada monarhilt kaks suurt tellimustööd: „Püha liiga allegooria“ ja „Saint Maurice`i märterlus“. Kuid kuningale need tööd ei meeldinud ning St Maurice`i altarimaal paigutati kapiitlisaali, mitte kabelisse nagu algselt oli plaanitud. El Grecole ta rohkem tellimustöid ei andnud. Kuninga soosinguta pidi El Greco Toledosse jääma, kus teda 1577. aastal suurepärase kunstnikuna vastu võeti.

Hispaanias lõigi El Greco oma isiklikku stiili. Teda austatakse veel eriti, sest ühendas arhitektuuri maalimisega. Sageli valmistas ta ise ka oma töödele raamid. El Greco tööde arvukuse üle on siiani innukalt vaieldud, kuid arvatakse, et see arv jääb 140-290 maali vahele. Temalt on säilinud ka 4 joonistust, millest kolm on ettevalmistustööd Santo Dominguo el Antiguo altari tarbeks ning neljas on visand tema maali „Ristilöömine“ jaoks. Kreetal sündinud kunstniku elu kujutab Kreeka, Hispaania ja Ühendkuningriigi koostöös 2007. a. valminud film „El Greco“.

Kasutatud allikad:

http://www.ometi.ee/kuulsad-kunstnikud.html

https://et.wikipedia.org/wiki/El_Greco

Falles

Falles on traditsiooniline festival Hispaanias(Valencias), millega mälestatakse Saint Josephit. Mõiste Falles viitab nii pidustusele kui ka monumentidele mida sellel ajal põletatakse. Igas linna naabruskonnas on grupp inimesi(casal faller), kes töötavad aastaringselt korjandusliku eesmärgiga pidusi ja õhtusööke, mis tavaliselt sisaldavad tundud rooga paellat. Iga casal faller toodab papist või puidust kuju, mis lõpuks põletatakse. Casal faller on tuntud ka kui comissió fallera. Enne pidustusi kulutatakse palju aega nukkude(ninots) valmistamisele. Nelja päeva jooksul kuni 19. märtsini võtab iga grupp oma nuku/kuju välja paraadile. Igalühe küljes on eraldi süütaja. Kogu seda assembleed kutsutakse nimega falla.

Iga Fallese päev algab kell 8.00 hommikul La Despertà ehk äratusega. Mööda igat tänavat käivad ringi pillimehed, mängides elavat muusikat. 

Mascletà ehk plahvatuslik tulv koordineeritud paukpadruneid ja ilutulestikku võtab aset kell 14.00 igal festivali päeval. 

17-18 märts on L'Ofrena de flors, ehk lillede kinkimine. Selle ajal kaetakse Neitsi Maarja skulpuur ja selle suur pjedestaal lilledega.

15.-18. märtsi öödel lastakse vanas Valencia jõesängis ilutulestikku. Igal ööl järk-järgult suurejoonelisem ja kõige lõpuks toimub nn La Nit del Foc ehk tule öö.

Fallese viimasel õhtupoolikul kell 19.00 toimub paraad tuntud kui Cavalcada del Foc ehk tule paraad. See tähelepanuväärne pidustus on Fallese grandioosne lõpp.Tänavatel on kostüümides inimesed, muusika, etendused, näitused ja raketid.

Festivali viimase päeva südaööl põletatakse falleseid kui suuri lõkkeid. Seda tuntakse La Crema nime all. Traditsiooniliselt põletatakse Plaça de l'Ajuntament'as olev falla kõige viimasena.

Allikad:

• https://en.wikipedia.org/wiki/Falles

Härjavõitlus Hispaanias

Härjavõitlus (hispaania keeles: corrida de toros või ka toreo) on Hispaania kultuuri suur osa. See on tuntud ülemaailmselt kui traditsiooniline meelelahutuslik vaatemäng täis adrenaliini ja põnevust. Härjavõitlust ei loeta spordiks kuna seal ei ole elemente millega oleks võimalik võistelda. Selle asemel peetakse seda rituaalseks kultuuriürituseks ja kunstivormiks.

Härjavõitluse ajalugu ulatub kaugele Mesopotaamiasse, kus härgade kummardamine ja ohverdamine oli suureks traditsiooniks. Esimeseks kirja panduks härjavõitluseks võib lugeda Gilgameshi eepost. Selles on kirjas kuidas Gilgamesh ja Enkidu võitlesid ning lõpuks tapsid Taeva Härja. Ka Antiik-Kreekas oli kujutatud maalidel härgasid koos inimestega võitlemas. Tihti seotakse härjavõitlust Roomaga kus toimusid mitmed inimeste ja loomade vahelised üritused. Keiser Claudius, kes keelas gladiaatorite võistlused, tutvustas hispaanlastele selle asemel härjavõistlust. Keskaja Hispaanias oli härjavõitlus väga peen sport ja sellega said tegelda ainult rikkad kellel oli raha oma loomade eest hoolitseda ja neid treenida. Sellel ajal võideldi veel nii, et võitleja oli hobuse seljas ja käes piik. Esimene kes tutvustas härjavõitlust jalgel oli Francisco Romero aastal 1726. Modernse härjavõitluse leiutajaks peetakse Juan Belmontet.

Hispaania stiilises härjavõitluses kolm matador'i (ehk härjavõitlejat) võitlevad kõik kahe härjaga. Need härjad on enamasti umbes neli kuni kuus aastat vanad ja kaaluvad umbes pool tonni. Igal matadore'il on kuus assistenti, kes kõik abistavad või siis lisavad vaatemängule põnevust. Terve võitluse struktuur on väga kindlalt paigas ja käib täpse rituaali järgi. Esimeses osas lastakse härg ringi ja matador seisab talle vastu. Ta blokeerib härja rünnakuid ja proovib aru saada mis moodi loom võitleb. Järmisena siseneb ringi üks assistentidest, kes on hobusel piigiga. Selle assistendi töö on natukene vigastada härga ja anda matador'ile vihjeid selle kohta kumma poolega sellele härjale meeldib rünnata. Kui assistent on oma tööga edukas, hoiab härg oma pead ja sarvi madalamal, mis aitab matador'il võitluse lõpu hetkedes sooritada tapva löögi. Teises võitluse osas aitavad kolm teist assistenti, kes pole hobuse peal, torgata härja õlgadesse igaüks vähemalt kaks banderillas't (teravate okastega pulgad). Need nõrgendavad ja vihastavad härga veelgi rohkem. Viimases, kolmandas osas tuleb matador ringi tagasi punase keebi ja mõõgaga. Populaarne müüt, et punane värv vihastab härga on vale. Härjad on värvipimedad. Matador kasutab oma keepi, et meelitada härga selle poole ja siis tema rünnak vältida. Sellega väsitab ta looma ära. Matador võib demonstreerida oma domineeruvust härja üle lastes tal endast väga lähedalt mööda joosta. Kui ta on saanud härja sobivasse positsiooni, võtab ta oma mõõga ja kui kõik läheb plaani päraselt, ründab looma täpselt südamesse. Väga harva, kui publik või matador arvab, et härg on võidelnud erakordselt vapralt, võib ürituse president anda loomale armu. Sellisel korral võetakse härg ringist ja viiakse tagasi farmi. Enam edasi see härg võitlema ei pea.

Härjavõitlusega saavad alates 1974.aastast Hispaanias tegeleda ka naised. Angela Hernandez võitis sellel aastal Hispaania Ülemkohtus kohtuasja millega eemaldati 1908. aastal paika pandud seadus mis keelas naistel härjavõitlusega tegelemast. Kõige kuulsamaks nais-härjavõitlejaks peetakse Conchita Cintroni.

Nagu ennem mainitud, on härjavõitlus tavaliselt surmav härjale, kuid loomulikult väga ohtlik ka härjavõtlejale endale. Härjad läbistavad mitmeid matador'e iga hooaeg oma sarvedega, harvem juhtub see assistentidega. Tänapäeva arenenud meditsiini juures on surmad haruldased, kuid viimase kolme sajandi jooksul on surnud 534 professionaalset härjavõitlejad. Kõige värskem juhtum on Victor Barrio surm 10.juulil 2016. Seda sama võitlust näidati ka televiisorist otse-eetrist.

Härjavõitlus on põnev ja ohtlik traditsioon. Samas on see ka väga brutaalne ja julm. Härjavõitlus saab pidevat kriitikat meedialt ja loomaõiguste aktivistidelt. Siiski ei paista traditsioonil Hispaanias lõppu kohe kindlasti mitte. Loodan, et saite väikese ülevaate härjavõitlusest Hispaanias.

Kasutatud materjalid: https://en.wikipedia.org/wiki/Bullfighting
https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4rjav%C3%B5itlus

Los del Rio ja Macarena

   Tegin väikese blogi kus räägin natukene lähemalt ühest kuulsaimast hispaania keeles olevas laulust, milleks on ''Macarena''. Samuti räägin ka laulu autoritest ansamblist Los del Rio.
    Los del Rio on hispaania ansambel, mis alustas oma tegevust 1962. aastal. Ansambli nimi tähendab hispaania keeles ''Nemad jõest''. Los del Rio üks kuulsamaid laule on 1994. aastal välja antud ''Macarena'' mis kogus kuulsust üle terve maailma.

   Los del Rio pärineb originaalselt Lõuna-Hispaaniast linnast nimega Dos Hermanas, kus elab natukene üle 100 000 inimese. Ansambel koosneb kolesst mehest nimedega Antonio Romero Monge, Alberto Ruiz ning Rafael Ruiz Perdigones.

    Duo peamised muusika-zanrid on Latin pop ning Latin dance. Los del Rio on välja lasknud aastate jooksul tervelt 12 albumit:

1993. aastal  ''A mi me gusta''
1994. aastal  ''Calentito''
1995. aastal  ''Macarena Non Stop''
1996. aastal  ''Colores''
1997. aastal  ''Fiesta Macarena''
1999. aastal  ''Baila''
2003. aastal  ''Rio de Sevillanas''
2004. aastal  ''P'alante''
2008. aastal  ''Quinceańeara Macarena''
2011. aastal  ''Retrato a Sevilla''
2012. aastal  ''Vamonos que nos vamos''
2015. aastal  ''El Pueblo Con Sus Ídolos''
 
   Laul ''Macarena'' räägib samanimelisest naisest. Laulust tekkisid esimesed ideed juba 1992. aastal kui Los del Rio oli kutsud tuurile Lõuna-Ameerikasse. Algselt lindistati laul 1992. aastal ning 1993. aastal avaldati lugu rumbana. See oli esimene versioon Macarenast, peale selle järgnes veel 6 teistsugust versiooni. Laul hakkas kuulsust koguma alles 1996. aasta keskpaigas kui laulust tegi remixi produtsentide trio nimega Bayside Boys. Nende versioon laulust oli esimene, kus oli lisatud ka inglise keelseid sõnu. Bayside Boys said laulust teada kui üks liikmedest töötas raadiojaamas ja ka klubis kus inimesed palusid et mängitakse laulu ''Macarena''. Raadiojaam nimega Power 96, kus ta töötas anti ülesanne sellest laulust teha inglise keelne versioon Macarenast. Bayside Boys panid laulule uue tantsurütmi. Peale loo avaldamist tõusis lugu Billboard Hot 100 esimesele kohale ning püsis seal koguni 14 nädalat, mis on üks pikemaid ajaloos. ''Macarena'' populaarsus püsis umbes aasta. 1997. aasta lõpu poole hakkas laulu populaarsus vaibuma. Üleüldiselt püsis laul Billboard Hot 100 60 nädalat järjest, mis ületati alles 15 aastat hiljem Adele poolt lauluga ''Rolling in The Deep''. 1997. aastaks oli laul müünud 11 miljonit koopiat, mis tegi Los del Rio liikmed väga rikkaks. Isegi 10 aastat peale laulu avaldamist teenis Los del Rio laulu autoriõiguste eest 250 000 dollarit. ''Macarena'' on saavutanud esimese koha paljude kanalite poolt olles ''Ühe hiti imed''.

   Muusikavideo valmistati samal aastal mil laul välja anti- 1996. aastal. Muusikavideo pole midagi erilist, kuid on oma tantsuga meelde jäänud kõigile. Videos on näha lauljaid Los del Rio'st ning kümmet naist kes laulavad ja tantsivad laulu saatel. Videos on taust koguaeg valge.
   Laulust on tehtud ka suur hulk paroodiaid ja muid covereid näiteks Chipmunks versioon. 2014. aastal lauldi cover ka filmis ''Muppets Most Wanted'', kus laulu esitab Miss Piggy.  ''Macarena (Bayside Boys remix)'' on USA's ka 4 korda plaatinumi saanud. Originaal versioon laulust ''Macarena'' pole ühtegi sertifikatsiooni saavutanud.

  Los del Rio pole saavutanud väga suurt edu peale ''Macarena'' populaarsust. Los del Rio tegutseb veel tänapäevalgi oma vanuse kohta vägagi reipalt. Kahjuks pole kusagil kirjas kui vanad ansambli liikmed on.

Kasutatud allikad:
http://gazettereview.com/2016/02/happened-los-del-rio/
https://en.wikipedia.org/wiki/Los_del_R%C3%ADo

Religioon Hispaanias

Oma blogipostituses teen teile ülevaate sellest, kui religioosne on Hispaania ning millised religioonid on seal enim levinud. Valisin selle teema, sest maailmas on palju sõdasid usu ja uskumuste pärast.
Katoliiklus on pikka aega olnud peamine religioon Hispaanias ja kuigi sellel ei ole enam ametlikku staatust seaduse järgi, antakse kõigis avalikes koolides valida, kas eetika- või usuklassi vahel ning katoliiklus on ainuke religioon, mida usuklassides on võimalik õppida.
Vastavalt uuringule, mis tehti 2014. aasta aprillis Hispaania Sotsioloogia Instituudis, umbes 69% hispaanlastest on katoliiklased, 2% on mingit teistsugust usku ja 26% inimestest on mitteusklikud. Enamus hispaanlasi ei käi regulaarselt jumalateenistustel. Sama uurimus näitab, et 59% nendest inimestest, kes on usklikud ei käi peaaegu kunagi kirikus, 15% neist käib kirikus paar korda aastas mõne ürituse või tähtpäeva raames, 8% käib kirikus paar korda kuus ja 14% inimestest käib kirikus igal pühapäeval või mitu korda nädalas.
Hispaania ühiskond on muutunud palju usklikumaks viimase 10 aasta jooksul. Suurt mõju on avaldanud Lõuna-Ameerika immigrandid, kes on tugevad katoliikluse kummardajad ja on aidanud Katoliku kirikul n-ö "pinnal püsida".
Hispaanias on olnud neli paavsti. Nende nimed on Damasus I, Calixtus III, Alexander VI ja Benedict XIII. Katolikul kirikul oli oluline võitlus protestantismi vastu, mille juht oli uuendusmeelne nunn Teresa Avila. Jeesuse seltsi asutas Ignatius Loyola.

Protestantlikul kirikul on umbes 1,2 millionit liiget. Nende hulgas umbes 100 000 Jehoova tunnistajat.

Islami Kommuunide Liidu uuringu järgi elab alates 2012. aastast Hispaanias umbes 1,7 miljonit moslemi taustaga inimest. Valdav enamus immigrantidest koosneb inimestest kes on pärit Moroccost või teistest Aaftika riikidest. Ligikauda 30% neist on Hispaani kodakondsus. Hiljutised sisserändurite lained on toonud juurde ka üha rohkem hindusid, budiste ja ka sikhisid.

Kuni 19. sajandini Judaism Hispaanias praktiliselt ei eksisteerinud, kuna neid ei olnud riiki lubatud. Isegi tänapäeval on juute riigis väga vähe. Ainult 0,14% kogu rahvastikust.

Kasutatud allikad: wikipedia.org

Flamenko ja selle ajalugu

Flamenko ja selle ajalugu

            Blogi teemaks valisin flamenko, kuna see on üks suurimaid asju mida Hispaaniaga seostatakse. Samuti on flamenko kogunud hiljuti palju populaarsust, ka riikides, kus ei räägita hispaania keelt, eriti on see populaarsust kogunud Jaapanis.

            Flamenko on Andaluusia päritoluga muusika- ja tantsustill, mille peamised avaldusvormid on kittarimäng, laul ja tants. Esimesed flamenkostiilid kujunesid välja 18. sajandi teisel poolel  ja 18. sajandi lõpus. Kõige levinum teooria flamenko sünnist on see, et see tuli mitmete erinevate kultuuride segunemisel, näiteks: araablaste, kristlaste, juutide, mustalste ja paljude teiste kultuuride abil. Eelkõige aitasid flamenko arengule kaasa andaluusia mustlased. Flamenko kuldajaks peetakse 19. saj lõppu ja 20. saj algust.

            Sõna "flamenko" võeti kasutusele 19. sajandil. Keegi ei tea täpset sõna päritolu, aga on leitud mitmeid erinevaid võimalusi, millest see sõna võis tulla. Näiteks üks võimalus, on see, et see sõna tuli sarnasenimelise linnu järgi, kuna tantsijate välimus ja kehakeel võisid meenutada flamingosid. Samuti võis see tulla sõnast "flamma", mis tähendab tuld.

            Flamenkotantsijad ja -lauljad, esinsesid palju kohvikutes, mida hispaania keeles kutsuti "cafés cantantes". Need olid kohvikud kus sai flamenkoetendusi nautida, ja samal ajal juua. Enamasi neid peeti amoraalseteks kohta ja seetõttu üritati neid vältida. Juba aastal 1842 oli olemas üks "cafés cantante". Tänu sellistele kohvikutele said paljud professionaalsed lauljad omale aluse, ja kohvikutest kujunes kolle, kus flamenkokunst sai oma kuju. Need olid kohad kus miteemustlased said õppida mustlaste laule, samal ajal mustlaste said tõlgendada andaluusia rahvalaule omamoodi. Niimoodi laiense flamenco repertuaar.

            Aastatel 1920-1955 hakkasid toimuma flamenkoetendused flamenkoooperi nime all. Need toimusid teatrites ja härjavõitlusareenidel. Ooperi nimi valiti väga huvitaval põhjusel minu arust, sest ooperi eest pidi maksma 3% makse, aga etenduste eest pidi 10% makse maksma. Flamenko levis üle Hispaania ja jõudis ka suurimatesse pealinnadesse üle maailma, nendel aastatel. Suur tähelepanu ja müügedu, peletas flamenkost eemale paljud vanemad "puhtamad" palo'd (mis tähendab hispaania keeles flamenko stiili/žanri) ja nende asemele tulid kergemad palo'd nagu cantiña'd, aga eelkõige just fandangod. Puhtusetaotlejad kritiseerisid nendes nende laulude kerglust, ja ülemäärast lõbusat alatooni.

            1950ndate paiku hakati avaldama esimesi uurimusi flamenkost. 1954. aastal avaldati esimene flamenkolaulude antoloogia. Juba aasta hiljem avaldas Anselmo González Climent "Flamenkoloogia", kuhu olid kokku kogutud kõik teadmised ja tehnikad flamenkolaulust- ja tantsust. 1956. aastal korraldati Córdobas esimene cante jondo lauluvõistlus ja 1958. aastal loodi Jerez de la Fronteras flamenkoloogia õppetool, mille peamisteks ülesanneteks on flamenkokunsti uurimine, säilitamine, edendamine ja kaitsmine. 1963. aastal avaldasid Córdobast pärit poeet Ricardo Molina ja Sevillast pärit  Antonio Mairena uurimuse "Mundo y Formas del Cante Flamenco". Raamatus kirjeldatakse erinevaid palo'sid, kaitstakse flamenko mustlaspäritolu, samuti antakse ka edasi selle ajalugu. Just Molina ja Mairena, teoses tuli esmakordselt välja, et flamenko juured on just mustlaste kultuuris. Hiljem hakkati aga arendama teist hüpoteesi, milles kaitsi Flamenko Andaluusi päritolu. Tänapäevaks on need kaks hüpoteesi ühendatud.

            1970. aastal toimus nn. flamenkofusioon. Hispaania ühiskond oli suuresti mõjutatud USA ja Euroopa muusikastiilidest, mis kandus ka edasi flamenkosse. Hakkasid esile kerkima uued artistid ja ansamblid. Võeti kasutusele ka uusi instrumente nagu põikfloööt.

            1980. aastatel tekkis uus flamenko põlvkond, erinevate artistide mõjutusega. Sajandi viimastel kümnenditel avaldati "uue flamenko" nime ära kasutades palju muusikat, mis kuulus teistesse muusikastiilidesse ning mille ainus seos tõelise flamenkoga oli vokaalne tehnika või artisti mustlaspäritolu See on ka kõige uuem flamenko stiil

Kasutatud materjalid:

https://et.wikipedia.org/wiki/Flamenko

http://www.rmp.ee/rutiinist-valja/huvitav-lugemine/flamenco-tants-mustlasrahva-seast-2009-01-27. 

Hispaania jõulud ja aastavahetus

Otsustasin kirjutada natuke Hispaania jõulu ja aastavahetuse traditsioonidest. Nii nagu kõikjal, nõnda on jõulud ka Hispaanias rõõmurohke ja säravate jõulutulede aeg. Shoppamise vaheajal käiakse imetlemas Beléni ehk jõulusõime ning aegsasti ostetakse jõululoterii pilet igasse peresse. Kolmekuninga päeval aga saabuvad Idamaa targad kingikottidega. Nagu eestlastele nii on ka hispaanlastele perekondlik traditsiooniline söömaaeg pühadekalendris tähtsal kohal.

Hispaanias on jõuluaja üks märkimisväärsem osa traditsiooniline jõululoterii - El Gordo, mis on pühade sissejuhatust tähendanud juba 19.sajandi algusest saadik. Iga aasta 22.detsembril jälgivad toolidele naelutatud hispaanlased televiisorite ees võidunumbrite loosimist (Sorteo de Navidad), mida kannab televisioon üle kui pidulikku rituaali, kus lapsed teatavad võidunumbreid lauldes. Kogu tseremoonia kestab kolm ja pool tundi. Loosimist loetakse ka momendiks, mil jõulud jõuavad Hispaaniasse ja pidustused võivad alata. Võiduvõimalus on umbes 5%-l pileti ostnutel ja pilet võib maksta kuni 200€. Tihtilugu koguvad paljud inimesed raha kokku, et osta pilet kamba peale. Tavaliselt on igal aastal viimne kui pilet leidnud ostja ning kui neist peakski puudu jääma, siis kolmekuningapäeval toimub traditsiooniline teine loosimine - El Niño.

Hispaanias tähistatakse jõule perekeskselt. Nauditakse maitsvaid roogi ning jõululaupäeva ja jõulupäeva vahelisel ööl käiakse jõulumissal -Misa de Gallo. Pärast kesköist jumalateenistust ning õhtusööki täituvad tänavad tantsijate ja pealtvaatajatega. Jõulutantsuks on Jota, mille muusika ja sõnad on säilinud aastasadu. Andaluusias ja Extremaduras lauldakse tänavatel jõululaule (villancicos). 

Tõsi, tänapäeval jäetakse üha enam öömissa vahele ning jõulude veetmine on keskendunud pereringis koosviibimisele ja roogade nautimisele.Olenevalt piirkonnast leiab hispaanlaste jõululaualt kas kalkuni-, põrsa- või lambaprae. Teadagi ei puudu menüüst kala ja erinevad mereannid. Kuigi tuntakse ka Hispaanias verivorsti, mis küll erinevalt eestlasele tuttavast «jõulusümbolist» sisaldab riisi, mitte odrakruupi, siis hispaanlaste jõulumenüüsse see ei kuulu. Magustoiduks nauditakse traditsioonilist hispaania jõulumaiustust, mida kutsutakse turróniks. Maiustuste lauda täiendavad veel pähklid, martsipan ning erinevad polvorón- ja mantecado-küpsetised.Ka 25.detsembril ehk jõulupäeval istutakse toidulaua ümber koos lähedastega ning jõuluvana ei kuulu hispaanlaste vanade traditsioonide hulka. Peamine kingituste jagamine toimub 6.jaanuaril ehk kolmekuningapäeval. 

Aastavahetusse kuuluvad Hispaanias kindlasti viinamarjad ja vahuvein. Kui kell hakkab lähenema südaööle, kogunevad inimesed linnade ja külade keskväljakutele uut aastat tervitama. Kindlasti on neist igaühel kaasas 12 viinamarja. Kui kellatornist kuuldub esimene löök, pistetakse suhu ka esimene viinamari. Nii neelatakse iga kellalöögiga üks ja kes suudab õigeks ajaks kõik 12 viinamarja ära süüa, seda ootab ees 12 õnnerohket kuud. Ka on nii meestel kui naistel tavaks vana kombe kohaselt uusaastaööl kanda punaseid alusriideid, kuna õnne uueks aastaks lubavat seegi komme. 

Algselt tähistati 6.jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai sel päeval aga tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks, mil pühad toast välja pühitakse. Kõikjal Hispaanias saabuvad 5 .jaanuaril kaamelite seljas Idamaa targad Gaspar, Melchor ja Baltasar, keda tuntakse ka kolme kuningana, kes Kristuse taevatähe juhatuse peale leidsid. See on võrreldav meile tuntud jõuluvana tulekuga. Idamaa targad saabuvad salapäraselt ööpimeduses ning jagavad kingitusi. Veel tänapäeval on mitmes peres traditsiooniks, et vanemad koos lastega pakuvad pikast teekonnast väsinud külalistele ja nende kaamelitele toidupoolist, mis jäetakse ukse taha. Imelisel moel on see hommikuks kadunud, toast aga leitakse sinna salapäraselt ilmunud kingipakid. Kuid siiski, paljusid hispaanlaste peresid külastab tänapäeval ka jõuluvana ning tänu sellele avaneb eelkõige just pere väikseimatele võimalus saada kingipaki õnnelikuks omanikuks koguni kahel korral. 

Kataloonias peetakse üheks traditsiooniliseks jõulukujuks ka «kakijat» ehk caganeri, mis ennemuiste kujutas punase bareti ja palja istmikuga meest, kes roojab. Tänapäeval aga on nende populaarsete kujude «modellideks» tuntud inimesed, sageli poliitikud ja sportlased. Kuigi selliste kujukeste meisterdamine seondub enne kõike huumoriga, on ikkagi «kakija»-kujuks vormimine väljavalitule suur auasi. Traditsiooniline kuju tähistab maa väetamist ja põllumajandust. 

Hispaania muusika

     Oma blogi postituses räägin teile natukene Hispaania muusikast. Valisin muusikalise teema just seetõttu, et olen ise terve elu sellega tegelenud ja sellepärast pakub antud teema mulle ka huvi. Hispaania muusika on väga elav, tempokas, rütmiline ning emotsionaalne. Hispaanlaste muusika on tihedalt seotud tantsuga. 

     Hispaania muusikal on olnud väga palju mõjutajaid. Näiteks Põhja-Hispaanias on tunda prantsuse ja itaalia muusikamõjutusi ning Lõuna-Hispaanias araabia ja mustlasmuusika.

Nagu eelpool mainisin, siis hispaanlaste muusika on väga tugevalt seotud tantsuga. Üks kõige kuulsamaid tantse  on flamenco. See on tekkinud Hispaania maakonnas Andaluusias araabia ja mustlasmuusika mõjutustel. Arvatakse, et nimi flamenco võib tuleneda ladinakeelsest sõnast „flamma“, mis tähendab tuld. Veel oletatakse, et flamenco juured ulatuvad tulekultuse aegadesse, mis tähendab, et algselt võis olla see tants rituaalne. Flamenco´s on ühinenud tervikuks tants, laul ja kitarrisaade. Kõige vanim element on flamenco´s laul ja alles hiljem on lisandunud tants ja kitarrisaade. Laulud on lühikesed jutustavad poeemid, mida esitatakse tihti loomulikult käheda tämbriga, kuid kindlasti ei pea alati olema kähe tämber. Flamenco`le on iseloomulik ka käte plaksutamine ja kingakontsade klõpsutamine. Sageli on tantsijatel käes kastanjetid ja tamburiin. Flamenco`le iseloomulik taktimõõt on 2/4, ¾ või nende kahe kombinatsioon, tekitades polürütmia, mis tähendab rütmide paljulisust.

  

     Teine väga tuntud tants Hispaanias on boolero. See on mõõdukas tempos ja kolmeosalises taktimõõdus paaristants. Boolerot saadetakse enamasti kitarri ja kastanjettidega, harvem ka lauluga.

Fandango 3/8 või 6/8 taktimõõdus rahvatants ja laul, mis on pärit Andaluusiast. Fandangorütme on kasutanud näiteks vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakov oma “Hispaania capriccio´s”. Fandango on paaristants ning veel peetakse seda tango eelkäijaks.

     Natukene ka muusikutest. Hispaania professionaalne muusika sai Euroopas laiemalt tuntuks tänu viiulivirtuoos Pablo de Sarasate (1844-1908) ning helilooja Isaac Albenize (1860-1909) tegevusele. Hispaania ooperikeskuseks on kujunenud Barcelona. Hispaaniast on pärit ka maailma kuulsad tenorid Placido Domingo, Jose Carreras ja sopran Montserrat Caballe. Hispaania tuntutest heliloojatest võiks välja tuua  Joaquin Rodrigo, Manuel de Falla ja Enrique Granados. Maailmakuulsad lauljad, kelle juured on Hispaanias on näiteks Enrique ja Julio Iglesias ning Shakira.

    Hispaanias toimub suviti ka palju muusikafestivale. Kõige populaarsem on VIDA festival. See on rahvusvaheline muusikafestival, kus astuvad üles artistid nii Hispaaniast kui ka välismaalt. Veel Hispaanias toimuvad festivalid on Bilbao BBK live, Cruilla, FIB ja Arenal Sound.

   

    Kõige populaarsem muusikainstrument on Hispaanias loomulikult kitarr. Kuni meie sajandini oli kitarr Hispaanias peamiselt saatepilliks, 20. sajandil kujunes sellest instrumendist ka soolopill. Kuulus Hispaania kitarrivirtuoos oli Andres Segovia (1893-1987). Pill, mille nime ma vist kuulsin esimest korda, kuid mis on väga populaarne Hispaanias, on vihuela. See on lame, kaarjate külgedega lautotaoline pill, mille keelte arv võib olla kas 11 või 12. Kaks pilli, mis kindlasti kuuluvad Hispaania muusika juurde on kastanjetid ja tamburiin.

    Minule meeldib väga Hispaania muusika, sest enamjaolt on see alati väga rõõmsameelne, elav ning hoiab tuju üleval. Samuti arvan, et hästi Hispaania muusikat välja laulda või tantsida, pead sa olema ka väga temperamentne, sest muidu ei tule nende laulude ja tantsude võlu välja, sest usun, et paljuski on Hispaania muusikat kujundanud ka see meeleolu, millega seda esitatakse.

Loodan, et saite pisikese ülevaate Hispaania muusikast.

 Kasutatud allikad:

·         https://en.wikipedia.org/wiki/Music_of_Spain

·         http://miksike.ee/docs/referaadid2005/hispaania_muusika_kadry123.htm

·         http://www.slideshare.net/MaarikaToompere/hispaania-muusika

·         http://www.thelocal.es/20160628/spains-top-10-summer-music-festivals

Penelope Cruz

Penelope Cruz Sanchez rohkem teatud kui Penelope Cruz on Hispaaniast pärit näitleja ja modell. Ta sai allakirjustatud 15. aastaselt, alustas oma näitleja karjääri 16. aastaselt. Cruz näitles oma põhifilmis juba järgneval aastal, mille nimeks oli Jamon, Jamon mis sai kriitikute poolt heakskiitu. Tema hilisemad rollid 1990-atel ning 2000-atel hõlmasid Open Your Eyes, The Hi-Lo Country, The Girl of Your Dreams ja Woman on Top. Cruz saavutas tunnustust tema pearollis 2001. aasta filmides: Vanilla Sky, All the Pretty Horses, Captain Corelli’s Mandoline ning Blow.

Sellest ajast peale on ta ilmunud erinevate filmi kategooriates, hõlmates komöödiat nimega Waking Up in Reno, trilleris Gothika, jõulufilmis Noel, ja seiklusfilmis Sahara. Ta oli kriitikute poolt heakskiidetud oma rollide poolt komöödias Volver ning Nine, saades Kuldgloobuse ja Oscari mõlema filmi eest. Ta võitis Oscari Parima naiskõrvaltäitja eest 2008. aastal näideldes Maria Elenana Vicky Christina Barcelona filmis. Cruz oli esimene Hispaaniast pärit nais näitleja ajaloos, kes sai Oscari ning esimene Hispaaniast pärit nais näitleja, kes sai tähe Hollywoodi kuulsuste alleel.

Penelope oli sündinud töölisklassi perekonda Alcobendas, Madridi linna. Tema ema oli juuksur ja isiklik juhataja, tema isa jaemüüja ning automehaanik. Tal on kaks sugulast, Monica, näitleja ja tema õde, ning Eduard, tema vend. Tal on samuti ka isapoolne poolõde nimega Salma. Ta oli kasvatatud kui Rooma-katoliiklane. Cruz kasvas Alcobendas ja veetis mitmeid tunde tema vanaema korteris. Ta ütleb, et tal oli rõõmus lapsepõlv.

Esialgu Cruz keskendus tantsimisele, õppides klassikalist balleti üheksa aastat Hispaania riiklikus konservatooriumis. Ta võttis kolm aastat Hispaania balleti koolitusi ja neli aastat teatrilist õpet New Yorgi koolis. Ta ütleb, et ballet sisendas talle tema distsipliini, mis sai tähtsaks tema tulevas näitleja karjääris.

Cruz on olnud modell Mango, Ralph Laureni ning L’Oreali jaoks. Penelope ja tema noorem õde Monica Cruz on disaininud riided Mango jaoks. Ta on annetanud raha ja aega heategevusele. Lisaks raha annetamisele Nepalile, on Cruz olnud vabatahtlik Ugandas ning Indias, kus ta oli ühe nädala veetnud töötamas Ema Teresaga. See reis inspireeris teda alustada teha algust heategevusele, mis toetaks kodutuid tüdrukuid Indias, kus ta toetab kahte noort naist. Ta annetas oma töötasu filmist The Hi-Lo Country, et aidata toetada hilise nunna ülesannetega.

Varasematel 2000-datel veetis ta aega Nepalis, kus ta pildistas Tiibeti lapsi näituseks, kus osales Dalalai Lama. Samuti pildistas ta ka Pacific Lodge Boys’ Home elanikke, kellest suurem osa oli endised tänavajõukude liikmed ning toibunud uimastisõltlased.

Rase Cruz näitas oma toetust võitluse AIDSi vastu, pannes põlema punased tuled Empire State Buildingus New Yorgis 1. detsembril 2010. aastal Ülemaailmse AIDSi päeval, kui osa ’Punase uue teavituskampaanias, ja teistes kampaaniates. 2012. aastal ta poseeris reklaami toetuses PETA anti-karva kampaania jaoks.

Penelope Cruz on abiellunud Hispaaniast pärit näitlejaga nimega Javier Bardem. Berdem oli tema koostöö partner tema esimeses läbimurre rollis kui Silvia filmis Jamon, Jamon. Nad näitlesid koos ka filmis Vicky Christina Barcelona ning The Counselor. Cruz hakkas Bardemiga käima 2007. aastal ja nad abiellusid 2010. aasta juulis. Neil on sündinud poeg 2011. aastal ning tütar 2013. aastal. Penelope Cruz omab rõivapoodi Madridis ja ta disainis ehteid ning käekotte tema noorema õega Jaapani ettevõtte jaoks.

Kasutatud allikad:

• http://www.biography.com/people/penelope-cruz-9262753
• https://et.wikipedia.org/wiki/Pen%C3%A9lope_Cruz

KATALOONIA ISESEISVUSLIIKUMINE

11. september on Hispaanias tuntud kui Kataloonia rahvuspäev. Ka sellel aastal kogunes Kataloonia tänavatele meelt avaldama sadu tuhandeid inimesi. 2015. aastal tuli Barcelona tänavatele aga hinnanguliselt koguni 1,4 miljonit inimest, eesmärgiga avaldada toetust Kataloonia iseseisvuspüüdlusele. Liikumisele, mis on viimaste aastate jooksul rahva seas jõudsalt populaarsust kogunud. Kuid millest on tingitud aina kasvav kataloonlaste soov Hispaaniast eralduda?

Esiteks ulatuvad iseseisvussoovi põhjused kaugele Kataloonia ajalukku. 1137 ühines Kataloonia Aragóniga Aragóni kuningriigiks. 1468. aastal abiellus Aragóni kuningas Kastiilia kuningannaga ja Kataloonia ja Aragón läksid Kastiilia kontrolli alla. Nende tütrepoeg Carlos I päris 1516. aastal nii Aragóni kui Kastiilia valdused, ning ühendas seeläbi tänapäeva Kataloonia Hispaaniaga. Ühinemisel olid aga pöördumatud tagajärjed. Paljud kataloonlased leiavad, et sellest ajast alates on leidnud aset süstemaatiline nende kultuuri, traditsioonide ja keele alaväärtustamine. Haripunkti saavutas selline poliitika diktaator Franco valitsemise ajal, kes ajaloos on tuntud Euroopa viimase diktaatorina. Peale diktatuuri kaotamist on aga iseseisvusliikumine taaskord päevakorda kerkinud.

Teiseks oluliseks põhjuseks on Kataloonia majandus. 2008. aastal tabas kogu Euroopat tõsine majanduskriis, mida peetakse suurimaks omataoliseks peale ülemaailmset majanduskriisi kolmekümnendatel. Hispaania majandus on küll viimasel ajal näidanud paranemismärke, kuid sellele vaatamata on Kataloonia näol tegemist majanduslikult hulga jõukama piirkonnaga, mis on Hispaania majanduse juhtivaks jõuks olnud juba pikamat aega. Kataloonial on tugev tööstus- ja turismisektor, madal töötusmäär ning nende majandus kasvab jõulisemalt kui teeb seda ülejäänud Hispaania. Paljud Kataloonia iseseisvuse pooldajad tunnevadki seetõttu, et Kataloonia investeerib palju enam Hispaania majandusse kui sealt tagasi saab. Iseseisvana saaksid kataloonlased vabastada end Hispaania majanduslikest kohustustest.

Samas ei soovi suveräänsust kõik kataloonlased ning väga palju oleneb iseseisvumise tingimustest. Vaenuliku lahkulöömise tagajärjel kannataks Kataloonia kui ka Hispaania. Juhul kui Kataloonia ei saaks Euroopa Liidu liikmestaatust, tuleks riigil võtta kasutusele uus rahaühik. Lisaks oleks ka Kataloonial piiratud võimalus siseneda EL-i turgudele ning puuduks võimalus saada abi Euroopa Stabiilsusmehhanismilt ja Euroopa Keskpangast. Kaubanduspartneritest oleks Kataloonia suurimaks partneriks endiselt Hispaania, kuid Madrid otsiks kindlasti võimalusi, et teha tasa Kataloonia lahkumisega kaotatud maksurahad ja määraks Kataloonia kaupadele ning teenustele lisamakse.

Vaatamata ebakindlusele tuleviku suhtes on raske uskuda, et Kataloonia iseseisvusliikumine kuhugi lähitulevikus kaoks. Viimaste uudiste kohaselt tahavad autonoomse piirkonna juhtivpoliitikud saavutada suveräänsuse juba järgmisel aastal ning arvestades värsket referendumit Ühendkuningriigis on tegemist pandoora laekaga, mille avamisega Hispaania ennast siduda ei taha.

Kasutatud kirjandus:

https://en.wikipedia.org/wiki/Catalan_independence
https://www.theguardian.com/world/2016/sep/12/hundreds-of-thousands-of-catalans-stage-independence-protests
https://www.theguardian.com/world/2016/sep/10/catalan-independence-movement-seeks-boost-with-mass-protest
http://www.debatingeurope.eu/focus/independence-catalonia/#.V-KhYZiLTIU