Salvador Dalí

Salvador Dalí

Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech, Puboli markii, tuntud kui Salvador Dalí oli Hispaania maalikunstnik, 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Dalí sündis Prantsuse piiri lähedal asuvas Figueresi linnas. 1922. aastal kolis Dalí Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando. Juba siis äratas Dalí tähelepanu ekstsentriku ja dändina.

Kõige enam pälvisid kaasõpilaste seas tähelepanu siiski Dalí kubismist inspireeritud maalid. Tol ajal oli kubistlik liikumine Dalí jaoks ilmselt veel segane, sest Madridis ei tegutsenud ühtki seda stiili viljelevat kunstnikku ning Dalí teadmised pärinesid ajaleheartiklitest.

1926. aastal visati ta vahetult enne lõpueksameid Akadeemiast välja, süüdistatuna rahutuste õhutamises. Samal aastal maalis ta realistliku teose "Leivakorv", mis annab tunnistust Dalí suurepärastest joonistamisoskustest. 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ja kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumaldas. Picasso oli juba kunstnik Joan Miró käest Dalí kohta kiidusõnu kuulnud. Järgnevatel aastatel maalis Dalí mitmeid teoseid, kus võib märgata Picasso ja Miró mõjutusi.

Juba 1920. aastatel võis Dalí töödes märgata jooni, mis jäid domineerivaks läbi tema loomingu. Dalí kombineeris kunstistiile klassikalisest maalist modernse avangardismini. 17. sajandi Hispaania kunstniku Diego Velázquezi eeskujul kasvatas Dalí endale suurejoonilised vuntsid, mis jäid tema lahutamatuks osaks kuni elu lõpuni.

Dalí oli veendunud, et tema eesmärk on õppida kirjutama nii nagu renessansi suurkujud ning et nende kunstnike meetoditega saaks ta väljendada ideid, mis teda maalima ajendavad. Ta tahtis, et vaatajad kasutaksid oma kujutlusvõimet ning tihti muutuvad tema pildid olenevalt visuaalsest. Dalíle on iseloomulik, et kuigi tema pildid on kummalised, on nende stiil laitmatult “akadeemiline”, fotograafilise täpsusega, mida enamus uuendusmeelseid kunstnikke pidas tol ajal vanamoodsaks.

Tema kirjutisi, filme, installatsioone, fotoesseesid, balletietendusi iseloomustab iroonia ja kokkusobimatute asjade ühendamine. Kunstnikuna kogus ta kõik kokku ning tegi võimatu võimalikuks. See üllatab inimesi ning paneb neid mõtlema uutest asjadest. Dalí ehitas oma teosed üles akadeemilise kunsti reeglite järgi. Dalí tegi võimalikuks kummalised ja ebatavalised kombinatsioonid, moondunud esemed ja pildid, killud inimkehast jpm. 1929. aastal tegi Dalí koostööd sürrealismi viljeleva režissööri Luis Buñueliga, mille tulemusel valmis lühifilm "Un Chien Andalou" ("Andaluusia koer").

Salvador Dalí oli kunstnik, kelle tööd illustreerisid tema mõtteid. Ta ei tahtnud kujutada seda, mida inimesed silmaga näevad, vaid seda, mida nad tunnevad.

Dalíle meeldis maalida realistlikke pilte, muuta neid keeruliseks, salapäraseks ning lasta vaatajatel piltidel olevaid mõistatusi lahendada. Alati ei ole mõistatustel ühte vastust, vaid neid on mitu ning nad kõik on väga põnevad. Igaüks võib tema maalides näha midagi erinevat. Dalíle endale meeldis oma tööde sisu selgitada ning ta tegi seda tihti väga naljakalt ja kunstipäraselt.

Dalí üks peamistest patroonidest oli Edward James. James aitas Dalíl kunstimaailmas läbi lüüa, sest ostis paljusid tema teoseid ning toetas teda kahe aasta jooksul rahaliselt. Nende koostöö tulemusel sündisid kaks sürrealistliku liikumise ikoonilist teost: "Lobster Telephone" ja "Mae West Lips Sofa"

Dalí tahtis muuta maailma oma loominguga paremaks. Ta armastas kõike uut, teaduslikke avastusi, edusamme. Tänu oma andele oli ta edukas. Kõik lapsed teavad Chupa Chupsi pulgakomme – nende kuju ja logo on Dalí looming. Maailm sellisena nagu Dalí seda tajus, on nüüd tuntav maalikunstis, skulptuuris, muusikas ja kirjanduses. Oma elu ja tööga avas Dalí ukse uutele teadmistele. Sellepärast on tema looming niivõrd huvitav isegi tänapäeval.        

Marta                

1. http://www.chaplin.ee/eesti/naitused/SalvadorDali_pedagoogiline-fail.pdf

2.https://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD

Turrón (kondiitritoode)

Turrón (kondiitritoode)
Turrón (hispaania keeles), torró (katalaani keeles), torrone (itaalia keeles) või torrão (portugali keeles) on kondiitritoode, milles on segatud mesi ja röstitud mandlid. Taina sisse võidakse emulgeerimiseks lisada munavalget. Koostisainete kokku segamise järel vormitakse tainas kandiliseks tahvliks või ümmarguseks pätsiks. Turrón'i tarvitatakse traditsioonilise jõulumaiustusena Hispaanias, samuti riikides, mis kunagi kuulusid Hispaania koloniaalimpeeriumisse, eriti Ladina-Ameerika riikides, Itaalias ja Filipiinidel.
Hispaania peamised turrón'i tootmiskeskused asuvad Alicante, Valencia ja Lleida provintsides, vähemal määral Toledo provintsis ja Extremadura autonoomse piirkonna Castuera ja Garrovillas de Alconétari omavalitsusüksustes (municipio). Turrón'i valmistatakse Jijona(Alicante provints, Valencia autonoomne piirkond), Casinose (Valencia provints, Valencia autonoomne piirkond) ja Agramunti (Kataloonia) traditsioonilistes kondiitritöökodades. Neis kohtades valmistatakse kas purustamata mandlitega Alicante turrón'i (mille üldlevinud nimi on "kõva turrón" (turrón duro)) või jahvatatud mandlitega Jijona turrón'i (mida tuntakse peamiselt nime all "pehme turrón" (turrón blando)). Ehkki Casinose omavalitsusüksuses (Valencia provints) valmistatakse ka kõva turrón'i nime all tuntud sorte, müüakse seal peamiselt pehme turrón'i sorte (mis on valmistatud kohalike retseptide järgi).
Ajalugu
Mandleid ja mett kasutati erinevate maiuste tegemiseks juba Al-Ándalusis. Suur osa tänapäeva Hispaania kondiitritoodetest (eelkõige riigi lõunapoolses osas) põhineb sellel pärandil, siia alla kuuluvad turrón ja martsipan. Ka Põhja-Aafrika traditsioonilised maiused sisaldavad mett ja kuivatatud puuvilju.
Enamus uurijaid peab turrón'i päritolukohaks Araabia poolsaart. Seda teooriat toetab XI sajandist pärinev itaallase Gherardo Cremoneseavaldatud traktaat "De medicinis et cibis semplicibus", mis on tõlge Ibeeria poolsaarel elanud araabia arsti Abdul Mutarrifi tööst. Kirjutis ülistab magusa turun'i nimelise ravimi ravitoimet, mis aitavat kurguvalu, köha ja seedimishäirete korral.
On ka arvatud, et maiustuse hispaaniakeelne nimi tuleb sõnast röstima: torrere (ladina keeles) > turrar (hispaania keeles) > turrón.
Araablased tõid maiuse endaga kaasa Vahemere äärde Hispaaniasse ja Itaaliasse. Turrón'i Hispaania versioon tekkis Alicante provintsis XV sajandi ümbruses ja kuningas Karl V ajal oli see juba kuulus maiustus.
Üks esimesi turrón'i kirjalikke mainimisi on Sevilla kirjaniku Lope de Rueda 1570. aasta näidendis "La Generosa paliza" (vabas tõlkes 'korralik keretäis'). Näidendis tekib ühel peremehel tüli oma teenijatega, sest viimased on ära söönud tema kirjutuslaual olnud naelaAlicante turrón'i.
1582. aastast pärit Alicante linnavalitsuse dokumendis öeldakse, et linnas on juba ammusest ajast tava maksta jõulude ajal osa palgast rahas ja teine osa turrón'i näol.
Aja möödudes hakati turrón'i üha enam tarvitama just jõulupidustuste ajal. Turrón'i jõulude ajal tarvitamise komme oli Hispaanias XVI sajandil laialt levinud, vähemalt paremal järjel ühiskonnakihtide seas.
XVI sajandist pärit anonüümse autori "Naiste käsiraamat" ("Manual de Mujeres") sisaldab esimest teadaolevat turrón'i valmistamise retsepti.
Kuningas Felipe II käskis oma 1595. aastal kirjutatud kirjas Alicante linnal mitte kulutada jõulude ajal turrón'ile ja viigimarjadest tehtud koogile (pan de higos) aastas enam kui 50 naela.
XV, XVI ja XVII sajandil valmistati turrón'i Jijona kõrval ka Alicante linnas. Kuningas Carlos II ajal püüdsid Valencia linna kondiitrite gildid allutada Alicante turrón'i valmistajad ja kondiitrid oma reeglitele, see viis tülini. See ja uudse maiustuse – šokolaadi – saabumine põhjustas suurel määral turrón'i tootmise lakkamise Alicantes. Turrón'i ainsaks suuremaks tootmiskeskuseks sai nüüd Jijona, mis jäi Valencia kondiitrigildide mõjuulatusest kaugemale.
Arvatavasti hakati suhkrut turrón'i osana kasutama hiljem. Seda on mainitud XVIII sajandist pärinevates retseptides, mis ajaliselt langeb kokku suurte suhkrurooistandusterajamisega Ameerikas ja kauplemisvabaduse andmisega Ameerikaga paljudele Hispaania sadamalinnadele, sealhulgas Alicantele. Sellest ajast on pärit turrón de nieve(lumeturrón) ja turrón de guirlache (mandlikaramelli turrón).
Tänapäeval on Hispaania maailma suurim turrón'i tootja. Aastal 1992 eksportis riik 1400 tonni Jijona turrón'i, enamus sellest läks Ladina-Ameerikasse. Hispaania ekspordibturrón'i ka Kaug-Ida riikidesse, Jaapanisse ja suurtesse maiusi eksportivatesse riikidesse, nagu Ühendkuningriik, Saksamaa ja Prantsusmaa.
Valmistamine
Kõva turrón'i ehk Alicante turrón'i valmistamiseks pannakse mesi suurde kahekordse põhjaga anumasse, kuumutatakse üles ja klopitakse. Siis lisatakse segule suhkur ja munavalge. Kõige viimasena lisatakse aegamööda röstitud mandlid, samal ajal tainast suurte puust labidatega rütmiliste liigutustega segades. Segamine kestab seni, kuniturrón'i-meister otsustab tainast maitstes, et see on valmis. Tainas valatakse vormidesse ja kaetakse vahvliga; pärast jahtumist lõigatakse kõvastunud mass kangideks. Kangid külmutatakse ja pakendatakse vaakumisse, kus need säilivad kauem kui aasta.

Kregory

Hispaania tõus maailmajõuna renessansist 19. sajandini

Hispaania tõus maailmajõuna renessansist 19. sajandini

Tere,

Valisin sellise teema, sest mulle väga meeldib ajalugu. See oli hea võimalus mulle uurida natukene ka Hispaania ajaloo ja tõusu kohta.

Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania Impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leóni ja Navarra kuningriigi lõunapoolse osa ühendamine. Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16. ja 17. sajandi esimese poole. Seda soodustasid muidugi koloniaalvaldustest tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva Habsburgi ajal (Carlos I 1516–1556 jaFelipe II 1556–1598). Sellesse perioodi jäävad Itaalia sõjad, Madalmaade ülestõus, sõjaväelised aktsioonid Osmanite riigi vastu, Inglise-Hispaania sõda ja sõda Prantsusmaaga.

Hispaania Impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos, Põhja-Ameerika keskosas, Filipiinidel, Ida-Aasias, (vt. Hispaania koloniaalimpeerium) Ibeeria poolsaarel (kaasaarvatud Portugal alates1580. aastast), Lõuna-Itaalias, Sitsiilia, samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, Belgiast, Luksemburgist ja Lõuna-Madalmaadest. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et "Päike ei lähe seal kunagi looja". See oli avastuste aeg, tehti julgeid uurimisretki merel ja maal, avati uusi kaubateid üle ookeanide, oli vallutuste ja Euroopa kolonialismi aeg. Koos hinnaliste metallide, vürtside, luksuskaupade ja põllundustaimede saabumisega, tõid Hispaania uurijad ja muudki, tagasi teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast.

Hispaanias kutsutakse seda aega Hispaania Kuldseks Ajastuks ja seda intellektuaalset liikumist Salamanca Kooliks.

Aeglane “Hispaania allakäik” algas 17. sajandil ning sellesse olid kaasatud ka poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväeliste püüete näol – seda kogu Euroopas. Hispaania sõjavägi oli üldiselt edukas laialipaisatud Habsburgide impeeriumi kaitsmisel, kuid see ettevõte viis lõpuks Hispaania kolmekümneaastase sõja ajal pankrotti. 1640. aastaks, mil Hispaania jõud olid Euroopas laiali, kaotas Hispaania Portugali ja selle koloniaalvaldused.

18. sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 1701–1714 oli Hispaania pärilussõda, laiaulatuslik rahvusvaheline konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused ja positsiooni Euroopa juhtiva jõuna, kuid säilisid ülemere valdused. Selle sõja ajal sai troonile uus dünastia – Prantsuse Bourbonid – ning kuulutati välja ka tõeline Hispaania Kuningriik, kui esimene Bourbonist kuningas, Hispaania Felipe V, trooniti 1707 ning ühendati Kastiilia ja Aragon. See tähendas ka paljude piirkondlike privileegide tühistamist.

18. sajand nägi järkjärgulist paranemist ja kasvavat jõukust. Uus Bourboni monarhia võttis eeskuju Prantsusmaalt – moderniseeris majandust ja haldust. Sajandi lõpu poole hakkas kaubandus lõpuks tugevalt kasvama. Ja tänu sellele, et Hispaania saatis brittidele abivägesid, kui Briti kolooniad Ameerika Iseseisvussõja ajal mässasid, sai Hispaania tagasi oma rahvusvahelise positsiooni.

Karl-Erik

FC BARCELONA

FC BARCELONA

Oma blogipostituse teen oma lemmik jalgpallitiimist FC Barcelonast ehk täispikalt Futbol Club Barcelona. Teen oma blogipostituse Wordi, kuna ei saanud õigele saidile ligi. J Aga kuskilt peab ju alustama, alustame sellest klubi meeliergutavast ajaloost!

Klubi asutati 1899. aastal grupi šveitsi, inglise ja katalaani jalgpallurite poolt, mida juhtis šveitslane Joan Gamper. Klubi on saanud Kataloonia kultuuri jakatalanismi sümboliks, seepärast ka klubi moto "Més que un club", mis tähendab „Rohkem kui klubi“. Erinevalt paljudest teistest klubidest on FC Barcelona omanikeks fännid ja toetajad. Klubi on väärtuselt maailmas teine sporditiim, väärt 3,56 miljardit dollarit, 560,8 miljonilise aastase käibega on Barcelona müügitulu poolest samuti teisel kohal. Klubi ametlik hümn on Jaume Picase ja Josep Maria Espinàse kirjutatud "Cant del Barça". Kui soovite kuulata, siis https://www.youtube.com/watch?v=gApaq-QyTJs J

Barcelonal on pikaaegne konkurents Madridi Realiga; nendevahelisi mänge kutsutakse El Clàssico’ks. Linnarivaali RCD Espanyoliga kohtumisi kutsutakse Derbi barceloníks.

Barcelona on üks maailma kõige rohkem toetatumaid jalgpalliklubisid. Klubi omab sporditiimide seas suurimat sotsiaalmeedia jälgijate arvu maailmas- nt instagramis on FC Barcelonal pea 40 miljonit jälgijat. Barcelona mängijad on võitnud rekordilise arvu Ballon d'or-e (11) ja samuti ka rekordilise arvu FIFA Maailma parima jalgpalluriauhindu (7). 2010. aastal tegi klubi ajalugu, olles esimene klubi, kelle kolm akadeemia mängijat (Xavi, Iniesta ja Messi) hõivasid Ballon d'ori kolm kõrgemat kohta. See oli enneolematu saavutus ühe jalgpallikooli mängijatele.

Barcelona on Madridi Reali ja Athletic Bilbao kõrval üks kolmest Hispaania kõrgliiga asutajatest, kes pole kunagi kõrgliigast välja langenud. 2009. aastal sai Barcelonast esimene Hispaania klubi, kes on võitnud kõik kolm suurt karikat ühel hooajal (sisaldab La Ligat, Copa del Rey-d ja UEFA Meistrite Liigat.) ja ka samuti esimene maailma klubi, kes on võitnud kõik võimalikud karikad kuus kuuest ühe aasta jooksul (lisaks eelnevale kolmele karikale ka Hispaania superkarikas, Euroopa superkarikas ja Club World Cup). 2011. aastal tuli Barcelona uuesti Euroopa meistriks ja võitis 5 karikat ühe aasta jooksul. Seda Barcelona tiimi, mis jõudis kuute järjestikku Meistrite Liiga poolfinaali ja võitis 14 karikat Pep Guardiola juhendamisel, peetakse mõnede poolt spordis läbi aegade parimaks tiimiks. 2015. aasta juunis sai Barcelonast esimene Euroopa tiim, kes võitnud kõik kolm suurt karikat ühel hooajal vähemalt kaks korda.

Nüüd natuke kodustaadionist- Camp Nou. Tegu on Hispaanias kataloonias asuv jalgpallistaadioniga, arvatavasti kõige kuulsama staadioniga üldse. Kui staadion ehitati, polnud sellel nime, seega rahvas hakkas seda kutsuma camp nou-ks ehk „Uus väljak“. FC Barcelona ei suutnud nime valikul jõuda kokkuleppele ja nii jäigi nimeks Camp Nou. Enne Camp Nou-d mängis Barca Les Corts-nimelisel staadionil, kuid 1950. aastatel jäi see staadion liiga väikseks ja otsustati ehitada uus. 24. septembril 1957 avatigi Camp Nou, esimene kohtumine Varssavi Legiaga poolast, mille Barca võitis 4:2. Camp Nou mahutab umbes 120 000 vaatajat. See kuulub UEFA reitingus 5 tärni staadionite nimistusse.

FC Barcelona saavutused- Hispaania liiga meistritiitleid koguni 24, Hispaania karikaid 28 pluss 12 superkarikat, 3 Eva Durte karikat ning Hispaania 2 liigakarikat. Rahvusvahelises jalgpallis – 4 korda UEFA Meistrite liiga, 1x Euroopa meistrite karikavõistlused ja 4 korral UEFA Karikavõitjate karika ja 5 Euroopa superkarikat. MÄRKIMISVÄÄRNE!

Klubi vorm- sinine särk, sokid ja püksid, punaste triipudega. Kuulsaimad mängijad tiimis- #9 Luis Suarez,#11 Neymar, #8 Andres Iniesta, #4 Ivan Rakitic, #3 Gerard Pique, #18 Jordi Alba, #21 Andre Gomes ja muidugi minu isiklik lemmik #10 Lionel Messi.

Miks on FC Barcelona minu lemmikklubi? Just sellepärast, et olen seda klubi jälginud juba väiksest peale, kui ma olin 5-aastane ja jalgpallitrenni tegema hakkasin, oli mul algselt peale üks lemmik- vana hea FC Barcelona :)

Egert

Minu hispaania reisi blogi

Minu hispaania reisi blogi.

Tere
Mina olen Ragnar ja mina käisin hispaanias koos oma perega. See oli 2016 veebruari kuus.
Käisime Sierra Nevadas lumelauda ja suuska sõitmas ja ka Madridis. Reis kestis kokku nädal
aega. Kindlasti oli see üks väga vahva ja meeldejääv reis.
Pühapäeval, päev enne lendu pakkisin asjad kokku. Võtsin kaasa põhiliselt riideid, kuid
lisaks sellele ka muidugi telefoni ja laadija ja kõrvaklapid ja muud seesugust. Sellele reisile
võtsin kaasa nii talve riided kui ka suve riided.
Lend oli esmaspäeval kell 11.40 Soomest otselennuga Õhtul läksime magama
Teisipäeval olime Madridis. Vaatasime linnas ringi, käisime kaubanduskeskustes. Ostsime koju
kaasa ja maiustusi ning ka riideid. Linn oli suur ja vaadata oli palju. Käisime ringi jalgsi sest nii
saime rohkem ringi vaadata ja pildistada linna. Hotellist me väga kaugele ei läinud, et me ära ei
eksiks. Igaks juhuks oli meil kaasas ka kaart.
Kolmapäev möödus enamvähem
samamoodi nagu eelnev päev kuid õhtu ei lõppenud
hotellis, vaid rongisõiduga teisse Hispaania linna Granada,
mis asus LõunaHispaanias.
Sinna
sõitsime terve öö. Õnneks olid rongis mugavad magamiskohad, saime öösel rongis magada.
Granadasse jõudes läksime kohe bussiga Sierra Nevadasse. Linnas oli soe ja kuiv aga
mida kõrgemale seda külmemaks minema hakkas. Alates mingist hetkest hakkas ka lund
tulema. Kohale jõudes läksime kohe oma majakesse. Selleks ajaks oli ainult pool päeva
möödas ning me mõtlesime mida võiks teha ülejäänud poole päevaga. Mõtlesime, et vaataks
uues kohas ringi, mis saab meie koduks olema mõndadeks päevadeks. Kuskil tunnikese olime
seal maad uurinud ja siis leidsime varustuse rendi. Mõtlesime, et võtame kohe varustuse ära,
siis ei pea järgmise päeva hommikul selle pärast enam muretsema ja saab kohe hommikul
peale hommikutoimetusi mäele minna. Mõeldud Tehtud.
Mina võtsin endale
lumelauakomplekti, mu vanemad võtsid endale suusakomplektid. Mina sain endale lumelaua,
saapad, prillid ja kiivri. Suusakomplekti kuulusid mäesuusad, suusakepid, saapad, prillid ja ka
kiiver. Tassisime need oma majakesse ja siis läksime sööma. Peale söömist läks mu ema
tagasi majakesse kui mina ja mu isa jäime söögikohta, kuna parajasti käis jalgpallimäng.
Vaatasime selle lõpuni ja siis läksime samuti tagasi. Märkasime, et pereema oli juba magama
jäänud. Läksime ka magama.
Järgmisel hommikul ärkasime kuskil kell 11. Selleks ajaks oli juba mägi avatud. Panime
mäeriided selga ja varustuse endale külge ja liikusime õue. See oli kõige suurem mägi kus ma
eales olnud olin. Lumekahurid olid igal pool. Kindlasti oli neid mitusada. Nõlvasid oli ka tohutult.
Erinevate languste ja pikustega. Need olid mitu kilomeetrit pikad. Eestiga ei anna isegi võrrelda.
Olin kuskil kaheksa tundi mäel. Mu vanemad olid juba mõnda aega enne mind meie
mägimajakesse jõudnud. Olin natuke telefonis, siis läksin pesema ja peale seda läksin
magama. Järgmisel hommikul ärgates oli meeletu lihasvalu jalgades. Järgmised kaks päeva
olime veel mägedes. Laual olles väga lihasvalu õnneks tunda ei andnud.
Pühapäeva hommikul sõitsime Sierra Nevadast bussiga tagasi Grandasse, et sealt lennukiga
minna Saksamaale Frankfurti. Saksamaal ootasime uut lendu kaks tundi ja saime kohe sealt
Tallinnasse. Kuskil kella 19ks olime juba tagasi kodus. See oli mu esimene reis Hispaaniasse ja
ma usun et see jääb mul kindlalt väga pikaks ajaks meelde

Ragnar

Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel

Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel

Minu järgnev blogipostitus on Hispaania ajaloost Eurovisioonil. Kuna mulle endale väga meeldib Eurovisiooni lauluvõistlus ja seda iga aasta vaadata, siis tundus huvitav uurida natukene selle teema kohta.

Esimest korda osales Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel 1961.aastal, jäädes 9.kohale, mis pole sugugi halb saavutus esimese korra kohta.

            Aastast 1999 ei pea enam Hispaania muretsema Eurovisioonil finaali pääsemise pärast, sest ta kuulub „ Suurde nelikusse“ ( tänaseks on see ümber nimetatud „ Suureks viisikuks“).See on riikide grupp, mis olenemata tulemustest pääseb otse suurde finaali. Lisaks Hispaaniale kuuluvad sinna ka Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Kahel korral on Hispaania tulnud ka Eurovisooni võitjaks:

·         1968. aastal lauluga "La, la, la", mida laulis Massiel (https://www.youtube.com/watch?v=J4g5QYJOFzQ)

·         1969. Aastal lauluga "Vivo Cantando", mida laulis Salomé (https://www.youtube.com/watch?v=_-PVtGc59CI )

Fakt nr.1- Need ainsad kaks võitu on Hispaania saavutanud kahel järjestikusel aastal.

·         Massiel on Madridist pärit lauljatar, kes võitis Eurovisiooni olles ise vaid 21.aastane. Tänaseks on naine 69.aastane. Ta on välja andnud palju albumeid ning tegeleb siiani  vahelduva eduga laulmisega

·         Salomé on Barcelonast pärit lauljatar, kes võitis Eurovisiooni olles ise 30.aastane. Tänaseks on aine 77.aastane.

Teadagi on kõige halvem koht viimane koht ja just selle koha on saavutanud Hispaania lausa 4.korral. See on märkimisväärne! Võrreldes Eestiga on seda 2 korda rohkem ;) Ning kui arvesse võtta seda, et Hispaania on Eestist esinenud Eurovisioonil lausa 32 korda rohkem, siis me võime vabalt öelda, et Eesti on rohkem laulurahvas, kui Hispaania, mis tegelikult ei tule ju üllatusena

Hispaania on siiski korraldanud Eurovisiooni vaid ühe korra, kuna aastal 1969 oli Eurovisioonil võitjaid 4. Loosi tahtel korraldas järgnevalt aastal suurüritust Holland.

2011. aastal täitus Hispaanial 50. Aasta Eurovisioonil esinedes. Selle auks korraldati juubelikontsert    „ Õnnitlused: 50 aastat Eurovisioonil“. Sellel suursündmusel esindas Hispaaniat  nende 1973. esinduslaul "Eres Tu" (https://www.youtube.com/watch?v=naAC37W42ro )

Fakt nr. 2-  See laul on valitud läbiaegade 14. Parima laulu sekka Eurovisiooni ajaloos

Tegelikult oli vahva uurida informatsiooni Hispaania kohta ja ma loodan, et see pakub teile natukenegi huvi J Ma soovitan kuulata  ka laulu „Eres Tu“, see on väga huvitav ja jääb pikaks ajaks kummitama ;)

Gerda

Kasutatud allikad:

https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_Eurovisiooni_lauluv%C3%B5istlusel

http://www.eurovisioon.ee/uudised.php?tag_id=25&tag=Hispaania

Hispaania toidud

Hispaania toidud

Hispaania toit on kuulus üle terve maailma. Isegi minu tuttavad on käinud korduvalt Hispaanias reisimas, öeldes, et sealne toit on lihtsalt suurepärane ja sellest võib jääda täiesti sõltuvusse.

Teada olevalt on enamus toiduaineid Hispaaniasse toonud maailmarändur Christoph Kolumbus, kes mitme erineva reisi jooksul maitses ja tutvus paljude toitudega.

Näiteks 1492-93 tõi Kolumbus Hispaaniasse ananassi, tšilli, kalkuni ja maisi, ning 1498-1500 tõi ta endaga kaasa tomatid.

Levinud toidud

Hispaania kööki iseloomustavad jõulised, selgejoonelised ning heas mõttes pretensioonitud road. Hispaanlased tunnevad söögist suurt mõnu ning ei hoia kokku aega ei toidu valmistamisel ega selle nautimisel.

Hispaania toidud koosnevad väga suurest hulgast toiduainetest. Rannikualadel on väga armastatud kala ja mereannid, mida tihti serveeritakse õlis praetult. Sisemaal ja mägistel aladel süüakse hautistes palju kikerhernest ja talleliha.

Rahvusvaheliselt on tuntud hispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, ning tšillipipra ja küüslauguga maitsestatud chorizo. Chorizo on kuiv vürtsikas vorst, mis sisaldab sea-, veise-, hobuse-, eesli või muulaliha või neid kõiki koos, enamasti kasutatakse seda paella valmistamisel ja hautistes. Eelmisega on tüübilt sarnased longanzina ja loquenka. Levinud on ka verivorstid morcilla ja boutifar, mida süüakse külmalt või lisatakse koos chorizo’ga traditsioonilisele Madridi kikerherne-lihahautisele

Hispaania arvukad juustud on pikantse maitsega, olles valmistatud lambapiimast (villalón ja manchego), kitsepiimast (cabrales) ja mõnikord harva ka lehmapiimast (roncal).

Otse tänaval saab osta friteeritud magusat suupistet churro ning mandlitest, munavalgest ja suhkrust valmistatud, lugematute variatsioonidega maiustust turrón.

Üle kõige aga peavad hispaanlased lugu kartulimunaroast, mis kannab nime tortilja de patata. Tuntud rahvusroog on veel külm köögiviljasupp gazpacho.

Tapa

Tapa tähendab hispaania keeles kaant. Legendi kohaselt on tapased seotud vana kombega katta restoranides veiniklaas selle sisse lennata üritavate putukate eest leiva- või juustuviiluga või singilõiguga. Külastajad pistsid veini juues ka "kaane" nahka. Soolane suutäis innustas rohkem veini tarbima ja lõpuks hakkasid baaripidajad juba spetsiaalselt suupisteid serveerima. Klaaside peale hakati asetama väikeseid taldrikuid soolaste delikatessidega. Sellega oligi sündinud tapas-kultuur Tänapäeval nauditakse Hispaanias tapaseid peamiselt ootena lõuna ja õhtusöögi vahel, sest Hispaanias on kombeks alustada õhtusöögiga mitte enne kella üheksat õhtul.

Vein

Veini valmistatakse riigi kõikides piirkondades, tuntud veinipiirkondi on üle 40.

Aperitiivina pakutakse Lõuna-Hispaaniast pärit herest ehk šerrit. Samuti juuakse baarides palju õlut. Hispaania õlu on üldjuhul hele ja meeldiva maitsega ning serveeritud väga külmana.

Janukustutamiseks pruugitakse jooki nimega horchata, mis on kokku segatud mandlipiimast, apelsiniõitega maitsestatud suhkrusiirupist ja veest. Boolitaoline janujook on sangria, mis koosneb punasest, väga harva ka valgest veinist, mineraalveest ja tsitrusemahlast. Kangema segujoogi saamiseks lisatakse sangriale brändit või likööri.

Tallinnas on samuti palju kohti, kus saab süüa ehtsat Hispaania toitu.

·         Pincho Tapas and Dine- Hispaaniahõnguline hubane tapas-restoran mis asub Kadrioru/kesklinna piiril. Restoran pakub iga päev umbes 20 erinevat tapast ja lõunasööki, õhtusööki.

·         Neikid- Hirvepargi serval asuv restoran. Köögis tegutsevad meil kirgastest emotsioonidest laetud inimesed, kes ajavad oma asja juhindudes maitsepildi loomisel varem läbitud marsruutidest, kohtumistest. Ent ometi ei päädi selline kooslus mitte kirju maitsebuketiga vaid põhiideeks on hoida lihtsat joont, et esile pääseks kerged ja puhtad maitsed.

Hispaania-pärane toit on kindlasti asi, mis tuleb ära proovida oma eluajajooksul. Selles olevad erinevad maitsed ja värviküllus on igati seda väärt.

                                                                      

              

Gazpacho                                                      Churro

Morcilla

 Analy

http://www.hkhk.edu.ee/vanker/vahemeremaad/hispaania_toidukultuur.html

http://www.eestirestoranid.ee/search?q=&cuisines=Hispaania

El coco

El Coco

Müüdid ja legendid on enamus kultuurides tähtsal kohal. Olen kuulnud paljudest erinevatest Hispaania legendidest, kuid otsustasin otsida legendi millest mina varem kuulnud polnud. Mind huvitavad legendind mille eesmärk on hirmutada, sealt ka säärane valik. Kirjutan El Coco legendist, mis on levinud nii Hispaanias kui ka Ladina-Ameerikas.

Hispaania legendi kohaselt oli  tuberkuloosi surev mees otsinud abi curandero käest. Ravitseja väitis, et ta saab terveks, kui joob laste verd ning määrib nende rasva oma rinnale. Mees röövis 7 aastase poisi Bernando, et juua tema verd. Nüüd Cuco kõnnib mööda tänavaid, käes riidest kott, et viia endaga kaasa lapsi, kes jooksevad tänavatel või käituvad halvasti. 

Coco (tuntud ka kui Cuco, Coca, Cuca ja Cucuy)  on müütiline kummitus-koletis, kellest võib kuulda lugusid Hispaanias ja Ladina-Ameerikas. Coco müüt tuleb Portugalist ja Galiciast. Sõna coco tuleb Portugali keelsest sõnast  côco, mis viitab kõrvitsa peaga kummitusele. Hispaanias ja Ladina-Ameerikas räägitakse Coco legend halvasti käituvatele lastele.

Cocost pole kindlat kirjeldust, kuid tema muutuv kuju pidi olema õudne vaatepilt. Teda on ka kirjeldatud, kui kujutut olendit, vahel ka karvast koletist, kes elab kapis või voodi all ning kes sööb lapsi, kes ei taha magama minna.

Coco juures pole kõige hirmsam tema välimus vaid see, mis ta teeb. Nimelt ta sööb lapsi; ta kas sööb lapse kohe või saadab lapsed kuskile, kust tagasiteed pole, kuid see juhtub ainult halbade lastega. Coco jälgib lapsi katuselt, kuhu ta seab end sisse varjuna. Coco on just kui kaitseingli vastand ning teda on tihti seostatud kuradiga. 

Kõige vanem salm Cocost on pärit 17. sajandist. See on läbi aegade muutunud, kuid mõte on jäänud samaks.

“Duérmete niño, duérmete ya…
Que viene el Coco y te comerá.”

(“Maga laps, maga nüüd, või muidu tuleb Coco ja sööb su ära”)

Portugalikeelses luuletuses kästakse Cocol minna katusele. Teistes luuletuse versioonides on asendatud Coco papão negroga (must sööja), mis on ühe teise koletise nimi.

“Vai-te Coca. Vai-te Coca
Para cima do telhado
Deixa o menino dormir
Um soninho descansado”

(“Mine Coco. Mine Coco. Mine katusele. Lase lapsel vaikselt magada”)

Peale el Coco legendi jäi mulle silma ka Ratoncito Pérez, mis on enam vähem Hispaania oma hambahaldjas. See huvitav kujutis tekkis 19. Sajandil Madridis, kui Luis Colomaele tehti ettepanek kirjutada lugu Alfonso XIII kes kaotas hamba kaheksa aastaselt. Lugu räägib Ratoncito Pérezist , kes elas oma perega küpsisekarbis Madridil, kuid kes käis külas lastel, kes olid äsja hamba kaotanud. Loos kohtub hiir ka Alfonsoga.

Hispaanias on palju erinevaid legende ja müüte. Ma arvan, et erinevate paikade legendide ning müütide lugemine võib rääkida palju inimestest, kes neid usuvad ning levitavad. Müüdid ja legendid on suur osa erinevatest kultuuridest. Halvad ning ka head tegelased kirjeldavad sealsete inimeste iseloomu ning mõtteviisi.

Joan

Kasutatud allikad:

https://books.google.ee/books?id=ijXJCgAAQBAJ&pg=PA27&lpg=PA27&dq=c%C3%B4co+myth+origin&source=bl&ots=IERWXl49tZ&sig=iVul9WZRVzGUNr9udfI2Xo-gNYU&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwjr4e75ia3PAhVHQZoKHcIfDL0Q6AEIRTAH#v=onepage&q&f=false

http://www.europediaries.com/2015/06/mythslegends-and-folklore-from-spain-mythicalmondays/

https://en.wikipedia.org/wiki/Ratoncito_P%C3%A9rez

https://en.wikipedia.org/wiki/Coco_(folklore)

Tants ja Hispaania

Tants ja Hispaania

Flamenco

Tihti seostatakse flamencot kogu Hispaaniaga. Siiski on flamenco sünnimaa Andaluusia; see on ka paik, kus seda populaarset muusikastiili kõige rohkem armastatakse ja kõige ehedamini viljeletakse. Flamenco on üks tuntumaid tantsustiile Hispaanias, see on suur osa nende kultuurist. Sageli on just mustlasi selle kunsti loojateks, arendajateks ja elushoidjateks nimetatud. Flamencol on kolm peamist ja võrdväärset avaldumisvormi: laul, kitarrimäng ja tants. Kuid Flamenco pole ainult tants - vaid laul, tants ja kitarrimäng. Kõige tähtsam on laul, mida toetatakse emotsionaalsete  käteplaksutustega või kastanietidega. Flamenco-tants treenib peamiselt koordinatsiooni ja mälu, sest sammud ja rütm on keerulised ning nõuavad tõsist kontsentreerumist. Flamencot võib tantsida igaüks, kuid ehtsat flamencot tantsivad vanemad ja elukogenumad mehed ja naised. Maailma parimad tantsijad on siiski mehed.

 Flamencos on laul etendustes olulisim: lauljal on oma lugu jutustada, mis on etenduse sisu ja alus. Elav laul ja ehtne hispaania kitarr on õigeim flamenco-saade,  mitte plaadimuusika. Elav saatemuusika garanteerib etenduse sajaprotsendilise terviklikkuse, sest laulja laulab siis just sellele tantsijale, kitarr saadab just seda lauljat ja tantsijat ning tantsija elustab just seda muusikat.

Hispaania keeles esineb flamenco sõnale mitu tõlgendust:

 1.      flaami (lauljad)

2.      mustlaspärane

3.      jõukas, võimukas (inimese kohta)

4.      peenike (Hondurases – inimese kohta)

5.      flamingo (selle linnu graatsiaga assotsieeruvad mitmed flamenco tantsupoosid).

 

Ladina-Ameerika tantsud

Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentina, Colombia, Boliivia, Kuuba ) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse eri rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudest on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena.

 Tuntumad tantsud

Bachata – Dominikaanist pärinev 4/4 taktimõõdus tants, mis on arvatavalt välja kasvanud Kuuba bolerost ja saanud mõjutusi merenguest ning Ladina-Ameerika kitarrimuusikast.  samuti seda tantsu saatev muusika. Sõna tähistas algselt kitarrimuusikaga ning vaba õhkkonnaga pidu. Bachata muusikapalade teemaks on tihti armastus, romantika ning armupiinad. Tants tekkis 1960. aastatel ning saavutas ülemaailmse leviku 1990. aastatel. Põhisammudeks on kolmel esimesel taktiosalliikumine kõrvale-juurde-kõrvale ning neljandal taktiosal liikumissuuna vastassuunda jääva puusa kergitus.

Lambada – Boliiviast või Brasiiliast pärinev tants, mis sai maailmas populaarseks 1980. aastatel. Nimetus pärineb portugalikeelsest sõnast, mis tähistab piitsapiu lainekujulist liikumist. Seda liikumist püüavad tantsijad matkida sujuvate ringjate puusaliigutustega.

Mambo – 1930.–1940. aastatel kujunenud Kuuba muusika- ja tantsustiil. Nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Mambo ühendab Euroopa kontratantsutraditsiooni ning mustade haitilaste iseloomulikud Aafrika-pärased sünkopeeritud rütmid. 4/4 taktimõõdus mambo sai Ameerika Ühendriikides 1950. aastatel ülipopulaarseks seltskonnatantsuks, hiljem arenes selles välja veidi lihtsam tša-tša. Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusahööritus, mis kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega.

Rumba – Aafrika algupära ning Kuuba ja Ameerika kaudu maailmas populaarseks saanud muusika- ja tantsustiil, mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Rumba sarnaneb salsaga.

Salsa – Kariibi päritolu tants ja muusikastiil 4/4 taktimõõdus. Iseloomulik oma kahte takti ühendavad kaheksalöögilised rütmikujundid. Tantsus toimub liikumine tantsupõrandal võrdlemisi väikses ulatuses, põhisammudega liigutakse ette ja taha skeemi järgi kiire-kiire-aeglane. Salsa populaarsuse tõttu on temast Ameerika kujunenud palju erinevaid stiile.

Samba – Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Tants on 2/4 taktimõõdus, kui igas taktis tehakse kolm sammu. Samba seltskonnatantsuna erineb väga Brasiilia karnevalidel tantsitavast sambast.

Tšatša – mambost ja rumbast pärinev 4/4 taktimõõdus tants. Nimi pärineb Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tants on aeglasem versioon mambost, levis Kuubal ja Ameerika Ühendriikides alates 1950. aastatest.

Ladinaameerika rütmid on mõeldud tulihingelistele. ladina tantsud kütavad kirgi – neis on romantikat, erootikat, liikumist ja salapära. Eestis on väga levinud võistlustantsud paljud noored tegelevad sellega. Eesti võitlustel on samba, cha-cha-cha, rumba, paso doble ja jive aga kokku on 17 tantsu.

Stiina-Marleen

Hingedepäev




Hingedepäev tähistab tegelikuses elu. See on aeg, kus lapsed saavad tantsida, kandes Surmast karikatuure ja süües suhkrust tehtud koljusid. Sellel ajal õpivad lapsed austama seda, et elu on lühike ning eluringi ennast, et ei tasu karta surma ja hinnata igat momenti oma elust ning seda nautida.

Hingedepäeva tähistamisel on väga pikk minevik Mehhiko traditsioonis. Hingedepäeva tähistatakse teisel novembril. Mõnikord kuuleb viiteid selle kohta, et seda tähistatakse 31. oktoobrist 2. novembrini. 31. oktoober on halloween ja november 1. on pühakute ja laste päev. Teine november on hingedepäev.

Osad kristlased usuavad, et igat päeva peaks kohtlema nagu jõule, sest Kristuse armastus sünnib iga päev ja seda peaks tähistama. Seega see positiivne ja kaastundlik suhtumine, mis on seotud jõuludega, jääb terveks aastaks püsima. Jõulude formaalne tähistamine on seal, et meile meenutada, kui väärtuslik see on. Usutakse, et hingedepäevadel tulevad teise ilma läinud perekonna liikmed maa peale kokku, et proovida anda nõu ja nõuandeid oma lähedastele ja armastatule. On usk, et see juhtub iga päev, aga 2. november on see päev, mis pannakse kõrvale, et mäletada ja austada kõiki, kes on surnud.

Mehhikos on traditsiooniks külastada haudu. Erinevalt Ameerikast, kus terved surnuaiad on omatud ja hoolitsetud kindlate inimeste poolt, on Mehhikos need omatud avalikuse poolt ja hoolitsetud kohalike kirikute poolt. Perekonna liikmete ning teiste kogukonna liikmete kohustus on hoolitseda oma surnud lähedaste haudade eest.

Hingedepäeval perekonnad tihtipeale võtavad võimaluse külastada haudu, et need ära koristada ja dekoreerida, enamalt küünalde, lillede ja surnud liikmete lemmiktoitudega. Lemmiktoidud selle pärast, et nad saaksid neid süüa ning samas ka rääkida ja laulda oma lemmiklugusid nende kohta, kes on meie ilmast lahkunud.

Ameerikas, kus ei ole võimalik sellist traditsiooni pidada (paljud surnuaiad pannakse õhtuks kinni) on seda traditsiooni edasi viinud. Paljud ehitavad endale koju altari ja kogukonnad loovad varieeruvad evendid. Albuquerque lõuna orus on Marigoldi paraad. Altarid on tavaliselt kaunistatud lillede, küünalde, keraamiliste pealuudega ja ka kõige olulisem, lähedaste piltidega.

Toit, mida altaritele pannakse, on nagu haual, nende lemmiktoidud ja magustoidud. Joogid peaks sama moodi asetama altarile, et kustutada surnute janu pärast nende pikka rännakut koju. Paljudes külades on traditsioon panna altarile alkohoolsed joogid. Soola arvestatakse elu vürtsiks ja see on üks põhiosa, mis jäetakse altarile. Saialillede lõhn on arvatud olema üks kõige armastatumaid lõhnu surnute hingede poolt ning see kutsub neid tagasi koju.

Rituaalid, mida kasutatakse hingedepäeva tähistamiseks on varieeruvad ja värviad, kuid kõik kannavad sama sõnumit, et hingedepäeva tähistamine on tegelikult elu tähistamine. 

Kasutatud särgid värgid: http://www.unm.edu/~htafoya/dayofthedead.html

Hispaania fiesta'd

Hispaanlased on üldiselt väga avatud, temperamentsed ja rõõmsameelsed. Riigis ei ole linnu või külasid, kus inimesed ei peaks meeles oma pühakuid või aastaaegade vaheldumist uhkete rongkäikude, härjajooksude, tantsude, tulevärgi, massilise palverännakuga, etenduste või muu sellisega. Paljud pidustused on seotud religiooniga, sest enamus hispaania elanikkonnast on usklikud. Oma blogis kirjeldan lühidalt mõneid kuulsaid Hispaanias korraldavaid üritusi.

Lihavõtted

Hispaania on tuntud lihavõttenädala (Semana Santa) uhkete pidustuste tõttu, mis on ühtlasi üks tähtsamaid fiesta'sid. Alustuseks on palmipuudepüha rongkäik. Talaaridesse riietunud katoliiklastest vennaskonnaliikmed kannavad tänavatel paso'sid, hiiglaslikke, rasketele alustele toetuvaid skulptuure, mis kujutavad Maarjat, Kristust või kannatusstseene gospelist. Meestele järgnevad tavaliselt piiblitegelaste või patukahetsejatena riietunud inimesed, koonusekujuliste peakatetega. Üldiselt võib üritus piirkonniti veidike erineda, mõnes linnas lavastatakse näiteks kannatusteemalisi näidendeid.

La tomatina

Üritus leiab aset augusti viimasel kolmapäeval Valencias, mis meelitab igal aastal  hulgaliselt osalejaid erinevatest maailmanurkadest. Platsile toimetatakse veoautodega tonnide kaupa küpsenud tomateid, et korraldada äge toidusõda. Ilmselgelt tullakse kohale oma halvimates riietes, sest määrdumisest ei pääse keegi.

Karneval

Hispaanias korraldatakse mitmeid karnevale, nendest kõige märkimisväärseim loomulikult Santa Cruz de Tenerife fiesta. See on võrreldatav Rio de Janeiroga, sealhulgas ka Euroopa suurimaid festivale, mis toimub veebruaris või märtsi algul. Esmalt toimub suurejooneline võistlus, mille eesmärgiks on välja valida peokuninganna. Nimelt astuvad kõik kandidaadid 1200 ruutmeetri laiusele lavale, esitledes oma kõige uhkemaid ja glamuursemaid kostüüme. Eriti imestama paneb asjaolu, et riietus võib vahel kaaluda isegi üle saja kilo. Samal ajal koguneb tänavatele tuhandeid inimesi, nendehulgas muusikud ja tantsijad, kes loovad linnas lõbusa meeleolu. Suurel teisipäev toimub uhke paraad ning lõpuks tohutu sardiinikujutise matused, millega kõik lõpeb.

Jõulud ja uusaasta

Jõulude tähtsaim osa on nochebuena, kui hispaania perekonnad kogunevad õhtusöögiks enne südaöömissat, millega tähistatakse Jeesuslapse sündi Petlemmas (misa del gallo). Rohkesti on näha belene'sid (kunstipärased kompositsioonid Jeesuslapsest sõimes). Põnev tundub see, et traditsiooniliselt  saavad hispaanias lapsed kinke 6.jaanuaril ning jõuluvana asemel toimetavad neid kohale kolm kuningat: Gaspar, Melchor ja Baltasar. Jõulusöögist eelistatakse mereande, kala,värsket salatit, ahjus küpsetatud lambatalle või kalkunit, puuvilju; magustoiduks ka traditsioonilist maiust turrón, täienduseks pähkleid, martsipani, polvorón ja mantecado-küpsiseid.

Süütute hingede päev

Dia de los Santos Inocentes kuulub samuti jõuluaega ning seda tähistatakse 28. detsembril. See on nn. lollidepüha, mis sarnaneb meie 1.aprilli naljapäevaga. Algselt mälestas katoliku kirik sellega Petlemmas Jeesuslapse mõrva takistanud meeste hukkamist. Siiski on sellest kujunenud lõbus päev; inimesed mängivad teineteisele vingerpusse ning ka meedias levitatakse libauudiseid.

Aastavahetus

Uusaastaöö (Noche Vieja) ajal, koguneb rahvas linnade ja külade keskväljakule uut aastat tervitama. 

Kellatornist kostub enne keskööd 12 kellalööki ning iga löögi ajal panevad inimesed suhu ühe viinamarja.Usutakse, et  kui jõuad õigeks ajaks kõik viinamarjad söödud, ootab sind ees õnnerohke aasta.

Kasutatud allikad:

http://www.tenerifesiesta.com/news/joulud-hispaanias.php#.V-WRi_mLTIU

https://en.wikipedia.org/wiki/Holy_Week_in_Spain

http://www.latomatinatours.com/

http://www.spain.info/en/que-quieres/agenda/fiestas/tenerife/fiestas_de_carnaval.html

Inman N. (1996) DK Eyewitness Travel Guide- Spain

Mallorca

    Mallorca on roheline, kõrgetele nõudmistele vastav Hispaania saar. Sinna kuuluvad kuurordid Palma, Palma Nova ning Santa Ponsa. Pindala on 3640km2. Saare põhjaosa on mägine, kõrgusega kuni 1443meetrit. Mallorca pealinnaks on Palma de Mallorca.. Tihti külastavad seda saart ka laias ilmas tuntud kuulsused. Mallorca pealinn on kõige meeldivaim kõigi Vahemere äärsete linnade hulgast. See on linn, mis on avatud silmaringi, enamasti sinise taevaga, hea välimuse ning piduliku iseloomuga. Linna kaunistab, imekaunis Gooti stiilis katedraal- Palma Cathedral.

   Mallorca on Baleaari saarestiku suurim saar, millega võivad kohe seostuda rannakuurordid. Eriti kasulik on minna sügisel, kui kõik viljad on valmis ning rahvast on samuti vähem või siis talvel, kui temperatuur on erinevates kohtades käimiseks meeldivam.

    Tänavad ning teed on kõikjal saarel väga kitsad, ning nt mägiteedel sõites, eraldab kuristikku ning teed ainult valge pidev joon asfaldi servas, sellisel juhul võib juhtuda, et vaadete nautimine pole ainuke asi, millega tegeleda. Kõige kasulikum on rentida saarel, kas auto või reisida bussiga ringi. Bussihinnad olenesid muidugi asukohast, kuid need jäid normaalsetesse piiridesse.

 Kohad, mida võiks külastada
* Palma De Mallorca (sealhulgas Palma katedraal)
* Serra Te Tramuntana (see mäeahelik on vallutanud terve Mallorca lääneosa ja kuulub maailmapärandi nimistusse)
* Cala Mondrago rand
* Erinevad istandused

    Kuna Mallorcal ja üleüldse Hispaanias on palju istandusi, siis võib olla ka tore kogemus külastada nt: viinamarjaistandust. Ilmselt isegi, kui olete mitu korda käinud jääb avastamata palju.

Kindlasti ei tohiks mainimata jätta ka, et Mallorca pole odavate küllast saar ning nt juba põllumajandus

 on seal pigem jõukate inimeste pärusmaa, et midagi kasvatada tuleb esmalt rajada niisutussüsteemid ja alles

 seejärel saab hakata mõtlema põllukultuuride kasvatamisele.

    Olen isiklikult külastanud ühe korra Mallorcat ning see oli imeline kogemus ja ilmselt ka kõige ilusama loodusega paik, mida olen siiani külastanud. Soovitan seda isiklikult kõigile, kes soovivad näha silmipimestavat loodust!
Kasutatud allikad: 
* https://www.lonelyplanet.com/spain/palma-de-mallorca
* https://en.wikipedia.org/wiki/Majorca
* Omad kogemused