Tants ja Hispaania

Tants ja Hispaania

Flamenco

Tihti seostatakse flamencot kogu Hispaaniaga. Siiski on flamenco sünnimaa Andaluusia; see on ka paik, kus seda populaarset muusikastiili kõige rohkem armastatakse ja kõige ehedamini viljeletakse. Flamenco on üks tuntumaid tantsustiile Hispaanias, see on suur osa nende kultuurist. Sageli on just mustlasi selle kunsti loojateks, arendajateks ja elushoidjateks nimetatud. Flamencol on kolm peamist ja võrdväärset avaldumisvormi: laul, kitarrimäng ja tants. Kuid Flamenco pole ainult tants - vaid laul, tants ja kitarrimäng. Kõige tähtsam on laul, mida toetatakse emotsionaalsete  käteplaksutustega või kastanietidega. Flamenco-tants treenib peamiselt koordinatsiooni ja mälu, sest sammud ja rütm on keerulised ning nõuavad tõsist kontsentreerumist. Flamencot võib tantsida igaüks, kuid ehtsat flamencot tantsivad vanemad ja elukogenumad mehed ja naised. Maailma parimad tantsijad on siiski mehed.

 Flamencos on laul etendustes olulisim: lauljal on oma lugu jutustada, mis on etenduse sisu ja alus. Elav laul ja ehtne hispaania kitarr on õigeim flamenco-saade,  mitte plaadimuusika. Elav saatemuusika garanteerib etenduse sajaprotsendilise terviklikkuse, sest laulja laulab siis just sellele tantsijale, kitarr saadab just seda lauljat ja tantsijat ning tantsija elustab just seda muusikat.

Hispaania keeles esineb flamenco sõnale mitu tõlgendust:

 1.      flaami (lauljad)

2.      mustlaspärane

3.      jõukas, võimukas (inimese kohta)

4.      peenike (Hondurases – inimese kohta)

5.      flamingo (selle linnu graatsiaga assotsieeruvad mitmed flamenco tantsupoosid).

 

Ladina-Ameerika tantsud

Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentina, Colombia, Boliivia, Kuuba ) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse eri rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudest on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena.

 Tuntumad tantsud

Bachata – Dominikaanist pärinev 4/4 taktimõõdus tants, mis on arvatavalt välja kasvanud Kuuba bolerost ja saanud mõjutusi merenguest ning Ladina-Ameerika kitarrimuusikast.  samuti seda tantsu saatev muusika. Sõna tähistas algselt kitarrimuusikaga ning vaba õhkkonnaga pidu. Bachata muusikapalade teemaks on tihti armastus, romantika ning armupiinad. Tants tekkis 1960. aastatel ning saavutas ülemaailmse leviku 1990. aastatel. Põhisammudeks on kolmel esimesel taktiosalliikumine kõrvale-juurde-kõrvale ning neljandal taktiosal liikumissuuna vastassuunda jääva puusa kergitus.

Lambada – Boliiviast või Brasiiliast pärinev tants, mis sai maailmas populaarseks 1980. aastatel. Nimetus pärineb portugalikeelsest sõnast, mis tähistab piitsapiu lainekujulist liikumist. Seda liikumist püüavad tantsijad matkida sujuvate ringjate puusaliigutustega.

Mambo – 1930.–1940. aastatel kujunenud Kuuba muusika- ja tantsustiil. Nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Mambo ühendab Euroopa kontratantsutraditsiooni ning mustade haitilaste iseloomulikud Aafrika-pärased sünkopeeritud rütmid. 4/4 taktimõõdus mambo sai Ameerika Ühendriikides 1950. aastatel ülipopulaarseks seltskonnatantsuks, hiljem arenes selles välja veidi lihtsam tša-tša. Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusahööritus, mis kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega.

Rumba – Aafrika algupära ning Kuuba ja Ameerika kaudu maailmas populaarseks saanud muusika- ja tantsustiil, mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Rumba sarnaneb salsaga.

Salsa – Kariibi päritolu tants ja muusikastiil 4/4 taktimõõdus. Iseloomulik oma kahte takti ühendavad kaheksalöögilised rütmikujundid. Tantsus toimub liikumine tantsupõrandal võrdlemisi väikses ulatuses, põhisammudega liigutakse ette ja taha skeemi järgi kiire-kiire-aeglane. Salsa populaarsuse tõttu on temast Ameerika kujunenud palju erinevaid stiile.

Samba – Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Tants on 2/4 taktimõõdus, kui igas taktis tehakse kolm sammu. Samba seltskonnatantsuna erineb väga Brasiilia karnevalidel tantsitavast sambast.

Tšatša – mambost ja rumbast pärinev 4/4 taktimõõdus tants. Nimi pärineb Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tants on aeglasem versioon mambost, levis Kuubal ja Ameerika Ühendriikides alates 1950. aastatest.

Ladinaameerika rütmid on mõeldud tulihingelistele. ladina tantsud kütavad kirgi – neis on romantikat, erootikat, liikumist ja salapära. Eestis on väga levinud võistlustantsud paljud noored tegelevad sellega. Eesti võitlustel on samba, cha-cha-cha, rumba, paso doble ja jive aga kokku on 17 tantsu.

Stiina-Marleen